Linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Venemaalt veeti Eesti kaudu välja peamiselt lina ja kanepit. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Linnades tegutsesid spetsialiseerunud poodnikud ning ka talurahvakaupmehed, kes müüsid ja vahetasid talupidamiseks vajalikku.
Koormisi aga määras mõisnik oma tahte järgi. Kaubanduse juurde enamasti eestlasi ei lastud, kuid linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Iseloomusta olukorda Eestis pärast Põhjasõda Eesti pakkus pärast Põhjasõda väga kurba pilti. Alles 18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. Sajandi lõpuks oli Eesti elanike arv juba üle 500 000. Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Põllumajanduse taastamisel etendas
annaabi.ee 
