hoitavatele eposti sõnumitele ja käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis. NNTP Network News Transfer Protocol NNTP(2) Loodud 1986 aastal Autorid Brian Kantor ja Phil Lapsley Väheselt kasutuses, RSS on positsioonilt tõrjunud NNTP(3) parameetrid AUTHINFO POST OVER SASL READER NEWNEWS HDR NNTP(4) Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. NTP Network Time Protocol Võrguaja Protokoll NTP(2) Loodus 1985 Autor David L. Mills Üks vanimaid interneti prtokolle Siiani kasutuses NTP(3) parameetrid GOES PTB PPS GPS WWWB CHU ACTS NTP(4)
LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) Komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms) NNTP (Network News Transfer Protocol) Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi NTP (Network Time Protocol)
LDAP Lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll. Komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP Valdavalt kasutusel olev protokoll. Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi. VLAN Virtuaalkohtvõrk
Komplekt protokolle,mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP (Network News Transfer Protocol) - Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat seseisvat klientprogrammi. NTP (Network Time Protocol) - võrguaja protokoll
Rämpspost Rämpspostiga (spam) on ilmselt iga meili- konto omanik kokku puutunud - reklaamijatele on see lihtne ja odav, kuid tüütu viis saata kuulutusi miljonitele meilikasutajatele ilma mingit vahendustasu maksmata. Rämpsposti- tajatele (spämmijatele) võivad elektronposti- aadressid sattuda erinevaid kanaleid pidi - nende hulgas on ka oma aadressi mõnes veebisaidis registreerimine, meililistide tellimine või avalikesse uudisegruppidesse postitamine. Rämpspostiga samasse kategooriasse kuuluvad ka erinevad ahelkirjad, mille valimatut edasisaatmist tuleb ebasoovitavaks pidada ja paluda töötajatel seda mitte teha, vaid ahelkirjad oma postkastist kustutada. Rämpspostiga võib aga kokku puutuda ka salakavalamal moel - nimelt on vanemale meiliserverite tarkvaras mõnikord viga, mis lubab kasutajal A saata firma B serveri kaudu rämpsposti kasutajale C, kusjuures kasutaja A ei pea sugugi antud asutusega seotud olema ega
Igal postiloendil on omanik (hooldaja), kes peab hea seisma postiloendi sihipärase kasutamise eest. · Uudisegrupid (Usenet News) on sarnased postiloenditele. Analoogiliselt postiloenditele saab ka uudisgruppidesse kirjutada ja lugeda sinna teiste poolt saadetud kirju. Üks suur erinevus listide ja uudisegruppide vahel on järgmine: listi saadetud kirjad saadetakse kõigile listi liikmetele nende postkasti ja sealt saab listi liige neid kustutada või alles hoida kuidas ise soovib uudisegruppidesse kirjutatud kirju aga ei saadeta mitte eraldi iga lugeja postkasti, vaid pannakse ühes eksemplaris keskarvutisse. Serverarvutite võimalusest (mälumahust jt) sõltuvalt hoitakse artikleid ühest päevast kuni 30-ni. Usenetis pole otseselt ülemusi ega alamaid, kui mingi hierarhia on ikka välja kujunenud. Eesti kasutajad suhtlevad kohalike news-serveritega ja sealt alles edasi jõuab artikkel edasi maailma.
annaabi.ee 
