Emil Durkheim
indiviidi. Talle jäi arusaamatuks, et kui eemaldada indiviidid, siis kuidas saaks veel
järele jääda ühiskond, kuna viimane polnud Trade järgi muud kui indiviidid ja nende
teod ning mõtted (individual acts and minds). Seega oleks Trade järgi välistatud ka
sotsioloogia kui eraldiseisev uurimisdistsipliin, mida Durkheim oma raamatuga The
Rules of Sociological Method kummutas (Morrison 2006: 187-189).
Defineerides sotsiaalsed faktid esitas Durkheim väljakutse utilitaristlikule
mõtlemisele ning imitatsiooni teooriale. Esiteks leides, et on olemas välimise sundluse
jõud, mis eksisteerib indiviidi üleselt. Ta juhtis tähelepanu individuaalsetelt
motiividelt ja kavatsustelt välistele sotsiaalsetele reeglitele, mis on ühiskonna
võrgustikus. See oli vastupidine arvamus utilitaristlikule seisukohale, et indiviidi
käitumine võiks olla täielikult enese määratletud, näidates, et sotsiaalsed faktid mitte
annaabi.ee 
