Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1) Inglise filosoof John Stuart Mill oli kuulus utilitarist, kes oli veendunud, et moraalselt õige on käitumine on selline, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Mill püstitas vabaduse probleemi järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.
võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip. 3. KOKKUVÕTE Kirjutasin oma referaadi John Stuart Mill` ist. Leidsin, et tema vaated sarnanesid üpris palju minu omadega. Mill oli kuulus utilitarist. Sõna ulitas on tulnud ladina keelest ja tähendab kasu. Ta oli veendunud, et kõige õigem käitumine on see, mis soodustab ühiskonna heaolu. Heaolu ehk õnn seisneb aga naudingutes. Ja on olemas kahte sorti naudinguid kehalised- ja intellektuaalsed naudingud. Väärtuslikumad on just intellektuaalsed naudingud. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja
aitavad meil olulised, sõltumata kalduvusi, motiive ja moraaliseadust täita. sellest, millised teod emotsioone. Mill (utilitarist) neist johtuvad või kas Tähtis pole mitte ainult see, et ütleks: voorused aitavad meil üleüldist need üldse mingite inimene räägib tõtt, peab oma
tagajärjel tulevad sellised teod, mis kahjustavad teisi inimesi, siis on seda inimest õigus karistada. Kui aga indiviidi tegude tagajärjel ei saa kahjustada mitte keegi teine, peale indiviidi enda, siis ei ole ühiskonnal õigust teda kritiseerida. Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga. 11 Kokkuvõte Kirjutasin oma referaadi John Stuart Mill'ist. Leidsin, et tema vaated sarnanesid üpris palju minu omadega. Mill oli kuulus utilitarist. Sõna ulitas on tulnud ladina keelest ja tähendab kasu. Ta oli veendunud, et kõige õigem käitumine on see, mis soodustab ühiskonna heaolu. Heaolu ehk õnn seisneb aga naudingutes. Ja on olemas kahte sorti naudinguid – kehalised- ja intellektuaalsed naudingud. Väärtuslikumad on just intellektuaalsed naudingud. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja
vaid kultuuri kaudu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a) Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Utilitarist John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof Moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn(heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel.
· Ei ole võimalik teada, kui kaugele ulatuvad meie tegude tagajärjed kõigile asjaosalistele. · Ei ole võimalik kõike eelnevat teada alternatiivsete tegude kohta, et erinevaid alternatiive siis omavahel hüve-toomise aspektist võrrelda. Võimalik lahendus Eristada tuleb: · Tegelikke tagajärgi neid saab alles tagantjärele hinnata · Oodatavaid tagajärgi tagajärjed, mille aset leidmist on mõistlik oodata. · Utilitarist võib võtta tegevusjuhiseks: tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Lahendusstrateegiad teistele vastuväidetele: · "Ja-mis-siis": kui meie intuitsioon selle kohta, mis on õige või vale, läheb vastuollu utilitarismiga, siis see intuitsioon on ekslik. Utilitaristi vastus nt õigluse vastuväitele: kui
Tuleb hinnata tegude oodatavaid tagajärgi ühiskonnale üldiselt. Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi. N. Moslemid soovivad rajada NY-i mosee, üsna lähedale katastroofis hävinud WTC krundile. · President Obama teatab, et USA konstitutsiooni kohaselt on neil selleks õigus. · 70% ameeriklastest tunneb end solvatuna. Millest peaks utilitarist lähtuma? Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad · Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine · Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine · Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad · Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitarismi eelised · Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada.
Eetilised omadused, nt hea, pole määratletavad mitte- eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu. Naturalistlik eksitus ongi eetilise või moraalse termini, mõiste või omaduse samastamine mõne mitte-eetilise (naturaalse) termini, mõiste või omadusega, mille tõttu asju väärtustatakse.Naturalistid püüavad esitada moraalimõistete naturalistlikke määratlusi: “Hea” = ... (naturaalne, mitte-eetiline omadus). Näiteks utilitarist paneb toime naturalistliku eksituse kui väidab, et mingi tegu on hea, on sama mis öelda, et see toob rohkem õnne kui mingi alternatiivne tegu. Lahtise küsimuse argument Moore’i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhulsaab ning on ikkagi alust küsida: “X toob teiste alternatiividega
tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, ebavõrdsetel on ebavõrdne õnn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte)
loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Tõe monopol on teadlaste käes. Teadus muudkui avastab üha uusi ja uusi tõdesid, ja iga tõde on põhimõtteliselt teaduslikul teel avastatav, ehkki see võib olla töömahukas ja keeruline. Inimkond läbib kolm uskumuste staadiumi: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne. Teaduse ja filosoofia ülesanne on anda positiivseid teadmisi meeleliste nähtuste kirjeldusi. Positivismi rajajateks on veel ka utilitarist J. S. Mill ning evolutsionist H. Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O
Eetilised omadused, nt hea, pole määratletavad mitte-eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu. Naturalistlik eksitus ongi eetilise või moraalse termini, mõiste või omaduse samastamine mõne mitte-eetilise (naturaalse) termini, mõiste või omadusega, mille tõttu asju väärtustatakse.Naturalistid püüavad esitada moraalimõistete naturalistlikke määratlusi: "Hea" = ... (naturaalne, mitte-eetiline omadus) Näiteks utilitarist paneb toime naturalistliku eksituse kui väidab, et mingi tegu on hea, on sama mis öelda, et see toob rohkem õnne kui mingi alternatiivne tegu. 146. Lahtise küsimuse argument Moore'i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhulsaab ning
annaabi.ee 
