Metoodika: Dokumendis on esitatud teadlaste vaated ja arusaamad tervikliku mudeli kohta e- tarbija käitumisest. Probleemi lahendamiseks on kasutatud arutlusel ja diskursoonil põhineva teksti analüüsi ja selle sünteesi, et jõuda selge arusaamani, millised on e-tarbija arusaamad ja huvid teatud valdkonnas. Hüpoteeside testimine: Mudeli tõestamiseks kasutati teoreetiliselt põhjendatud tegevust. (TRA) ((Varasemad uuringud on näidanud, et e-tarbijad tegid oma otsuseid funktsionaalsete ja utilitaarsete kaalutluste põhjal. Nö tüüpilised ,,uuendajad" uskusid aga hoopis seda, et e- tarbijad on enamasti mehed, rohkem haritumad kui tava tarbijad ja kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega.))........
individuaalseid vajadusi ja mida näiteks Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn Nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus (Brand as Personality) – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi. Brändile omistatakse/konstrueeritakse „mina“, mis toetab selle eristumist konkureerivatest brändidest
Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus (Brand as Personality) – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi. Brändile omistatakse/ konstrueeritakse
Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Näiteks: sai, leib, porgand, · Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. viited kindlale kvaliteedile, välistele tunnustele(kaubamärk, pakend), reklaamides rõhutatakse kindlaid omadusi. See on mahl see on tehtud õuntest, seda saab juua. Lihtne kaubakonseptsioon ja panustatakse lihtsale asjadele. EI panustata mainele või kuvandile · Bränd kui isiksus (Brand as Personality) sellest saab rääkida siis, kui margitoode,
on nõus maksma selle eest, et sinna jõuda. Inimeste maksevalmidus koha külastamise eest on hinnatav reiside arvu ja nendeks tehtavate kulutuste põhjal. See on analoogne inimeste maksevalmiduse hindamisega turukaupade suhtes - võetakse arvesse koguseid, mida tarbijad erinevatel hinnatasemetel nõuavad. Taastamiskulu meetod liigi hind on võrdeline taastamistöödeks kulunud rahalise vääringuga. Võrreldes utilitaarsete väärtustega, milledel moodustub hind turul ostu-müügi protsessi käigus, on mitteutilitaarsed väärtused turuvälised ja nende rahalise ekvivalendi leidmiseks tuleb kasutada spetsiifilisi majandusteaduslikke meetodeid. 11. Varia Mõisted: Kooslus sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogem. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise
alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt Eesti kontekstis veel vanemad inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Muutuvad referents-brändideks – bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsetele tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksuseomadusi. Brändile omistatakse “mina”, mis toetab selle eristumist konkureerivatest brändidest
iseloomu ja otstarbega. Interpretatsioonilised ja transformatsioonilised pildid loovad vaimusilmas õige arusaamise ja mõistetava ettekujutuse tootest / teenusest ja selle kasutamisviisidest, mis siis sööbib mällu ja kujundab soodsa hoiaku tootesse / teenusesse. Kujutlust elavdavate piltide funktsioonid: 1) Ideaalse minakontseptsiooni kujundamine. 2) Mina-kaitse tagamine ja enesetunnetuse aktiveerimine. 3) Sotsiaalse kohanemise kasutamine. 4) Teadmise pakkumine. 5) Utilitaarsete kujutluste esilekutsumine (kuidas naudib). 14 Sõna või lause kujutlusväärtust tähista tõenäostust, et sõna või lause põhjustab inimeses sellise kujutluspildi, mida suudetakse täpselt kirjeldada. Kui ei saa mingil põhjusel kasutada konkreetset nimisõna, siis järgmisena parem variant on konkreetne tegusõna. Kui reklaamija tahab edasi anda toote omadusi, siis on abstraktse omadussõna asemel
Kui tarbijat juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012). Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv,
ümbertöödeldavate kaupadega hüpermarket".[iii] Siit spetsiifilisemalt on arhitektuuriprotsessi kirjeldanud inglise arhitektuuriteoreetik Neil Leach,[iv] kelle arvates langeb arhitektuur eriti lihtsalt simulacrum'i-lõksu, sest suhtleb maailmaga just visuaalse representatsiooni kaudu. Leachi arvates on kõik püüded tegeleda utilitaarsete printsiipidega jõudnud õige pea estetiseerituse ummikusse: funktsionalismi levimine rahvusvahelise stiilina, brutalismi robustsete materjalide tajumine ilusana. Arhitektid vaatavad maailma ennekõike kui pilti, seal on esteetiline privilegeeritud. "Utoopilistest arhitektuurivisioonidest saavad arhitektuurieliidi abstraktsed esteetilised eksperimendid, millel pole pistmist praktiliste vajadustega,"
vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. · Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. · Bränd kui isiksus sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi. Brändile omistatakse/ konstrueeritakse ,,mina", mis toetab selle eristumist konkureerivatest brändidest. Kujundatakse
annaabi.ee 
