kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasutada suuremat osa baasmasina raskusjõust. Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Peale selle kasut neid veel nt ehituslike puistematerjalide ladustamiseks kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. Sellesse gruppi kuuluvad: a) buldooserid b) greiderid ja autogreiderid c) skreeperid d) greider- elevaatorid. 11. Buldooserite otstarve ja liigitus. Buldoosereid võib kasut väga paljudeks pinnaste, ehitud- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks. Neid ei tohi aga kasut suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest ning tuleb täita väga täpselt ettenähtud tehnoloogilisi võtteid üksikute suurte puude langetamisel
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Tarbija oma elektrijaam, mis töötab paralleelsel ühtse võrguga, võib osutuda vajalikuks järgmistel juhtudel: 1) soojusenergia - kuuma vee ja auru - suure tarbimise korral, et paremini kütust ära kasutada, rakendades sel juhul elektrienergia ja soojuse koostootmist, 2) põlevate tööstusjääkide utiliseerimiseks, 3) kui uut elektrijaama on odavam ehitada olemasoleva energiasüsteemi laiendamisest, 4) ööpäevaste tippkoormuste katmiseks energiasüsteemi võimsuse dfitsiidi korral. Kohalikud elektrijaamad, mida ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga, võivad olla kasutusel 1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest,
Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Kasutatakse madalate jääkkontsentratsioonideni (nt lõhnade kõrvaldamiseks), kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks (lahustid), mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast, radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks (nt tuumareaktorite ventilatsiooniõhust). 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi. Kui aga põletatavas gaasis on kloori-, väävli- või lämmastikuühendeid või kui
gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel. Adsorbentidena kasutatakse kaltsiumiühendeid, aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, jne Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: – Eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, nt lõhnade kõrvaldamiseks – Kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks – Mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) – Radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nt tuumareaktorite ventilatsiooni õhust 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi
7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid Ühest küljest on rehvide kõrge ökoloogiline ohtlikkus tingitud toksiliste omadustega, mida kasutatakse nende valmistamise materjalides ja segudes, teiselt poolt keemiliste ainete omadustega, mis eralduvad õhku ja vette autode ekspluateerimisel, remondil, teenendamisel vms. Auto rehvide utiliseerimiseks on kasutatud põletamist, mis on väga kallis ja keskkonnakahjulik ettevõtmine. Põlemisprotsessis tekivad dioksiinid ja furaanid, mille vastu võitlemine nõuab suuri kulutusi. Lisaks satuvad atmosfääri suures koguses põlemisega kaasnevaid gaase - süsinikdioksiide ja -monooksiide, lämmastikhappeid ja ka tahkeid osakesi. Alternatiivse meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist
Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned "hingavad" ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima. Ökoloogilisus - Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks. Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus, seepärast heidetakse atmosfääri vähem saastet: CO2, SO2, NOx. Energiatasakaal muutub positiivseks vaid 5 kuud pärast isolatsiooni paigaldamist. Kui toodet kasutatakse küttetorustiku isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunniga: investeeritud energia energeetiline vähenemine on enam, kui kümme tuhat korda suurem. Ja teisi mineraalvillasid: Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust
lisand taas gaasifaasi, nimetatakse seda desorptsiooniks. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga 9 - pöörduv protsess; gaasilise aine sidumine tahke ainega - Kasutatakse o madalate jääkkontsentratsioonideni (lõhn) puhastamiseks o respiraatorid (mürkained) o radioaktiivsetest ainetest puhastamiseks o kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) o adsorbendid nt aktiivsüsi, silikageel, kaltsiumiühendid – sõmermaterjali või tolmuna o täidetud püst- või rõhtmahutid Adsorptsioon on gaasiliste lisandite sidumine teisest gaasist tahke ainega. Adsorbentidena kasutatakse sõmermaterjali või tolmu (nt aktiivsüsi, silikageel, kaltsiumiühendid jt), mis täidab rõht- või püstmahuteid. Meetodit kasutatakse õhu puhastamiseks madalate
3. Generaatorid ja elektrijaamad, mis ei ole hendatud htsesse vrku 4. Elektrokeemilised ja fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad 5. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Esimesed kaks moodustavad tsentraliseeritud energiassteemi aluse. Tarbija elektrijaam, mis toidab htset vrku paralleelselt, vib olla vajalik jrgnevatel eesmrkidel: 1. Kuuma vee ja auru tootmiseks 2. Plevate tstusjkide utiliseerimiseks 3. Kui uut elektrijaama on odavam ehitada 4. pevaste tippkoormuste ajal lekoormuste rahoidmiseks Kohalikud elektrijaamad, mis ei tta htse vrguga paralleelselt, on vajalikud: 1. Reservtoiteallikana 2. Katkematu elektrivarustuse koostisosana 3. Kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest 4. Liikuvate ja mberpaigaldavate tarbijate toiteks. 3.2. Ettevtte toitmine energiassteemist 3.3
On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni, näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust. Sageli rakendatakse adsorptsiooni gaasi järelpuhastuseks pärast absorptsioonpuhastust, et saada suuremat puhastusastet. 6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulikke orgaanilisi lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui
määratavad tegurid. Toodud seos vastab kindlale temperatuurile ja kujutab kõverat, mida nimetatakse adsorptsiooni isotermiks. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni (10-1 - 10-3 ppm), näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid) - radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks, nagu tuumareaktorite ventilatsiooniõhust. 1 g aktiivsöe pind on vahemikus 200-1000 m2. Aktiivsütt võib valmistada puusöest, kivisöest, koksist, naftatöötlemisjääkidest jm. seda liiki toorainest. Aktiivsüsi adsorbeerib hästi suuremolekulilisi gaase. Silikageel on hüdrateerunud amorfne ränihape (SiO2*nH2O). 1 g silikageeli pind on piirides 500-600 m2.
Seega rõhu all põletades on mulliline keevkiht etem kui tsirkuleeriv. Kihi kõrgus koldes on 3,5 - 4 m. Kolde soojuskoormust reguleeritakse kihi massi ning kõrgusega. Katlast väljuv suitsugaas suundub kaheastmelisse tsüklonite plokki ja edasi keraamilisse filtrisse lendtuhast puhastamiseks. Tsüklonite puhastusaste lendtuhast on 98 99 %, keraamiliste filtrite kasutamisel on tahkete kontsentratsioon suurusjärgus 10 mg/m3. Nii kolde põhjast kui ka tsüklonitest eralduva tuha soojuse utiliseerimiseks kasutatakse tuha soojusvaheteid. Probleemideks on rõhu all keevkihtkateldes suur tuhasisaldus ja keraamilised filtrid. Kui need probleemid lahendatakse, võib tegu olla tulevikutehnoloogiaga. Joonis 10-9.Rõhu all keevkiht katelseade 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul ehk tolmpõletusega. Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii
kahjustustele eelnenud olukorra majandusliku hinnanguna. Näiteks lõhilaste kudejõgedel arvutatakse paisude tõttu saamata jäänud kalade (või smoltide) turuväärtus, tuletades nii loodusele tekitatud kahju rahalise ekvivalendi. 2. Preventiivkulude meetod- Vaadeldakse kulusid keskkonna kahjustamise ärahoidmiseks, nagu näiteks: - suhteliselt puhaste tootmistehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, - jäätmete utiliseerimiseks, - ohustatud ökosüsteemide, looma- ja taimeliikide säilitamiseks. Aktsepteerituina on sellised kulud käsitletavad säilitatava (saavutatava) hüve majandusliku hinnanguna. Veekogude turuväliste väärtuste majanduslikul hindamisel sobib preventiivkulude meetod näiteks puhastusseadmete ehitamisega ärahoitud keskkonnaseisundi halvenemise rahalise ekvivalendi kindlaksmääramiseks, kusjuures puhastusseadmetele tehtavad kulutused