inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga.
Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaažidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: „Kino“ (1963), „Picasso tool“ (1973). ● EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art’i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt šokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, „kuum“ ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga.
inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga.
Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga.
annaabi.ee 
