saksapärased nimed saksapäraste nimede eestistamine oli märk vabanemisest mõisnike karistusõigusele anti kindlad piirid tohtis luku taha panna 2ks päevaks 15 lööki kepiga 15 hoopi vitsaga, kui naissoost isik võis karistada vähese austuse eest talupojad selgelt ikkagi mõisniku meelevallas uued seadused 19. saj keskel mõisnikke ajendab tegutsema talupoegade jätkuv rahulolematus rahulolematus avaldub muuhulgas usuvahetusliikumises luteri usku talupojad hakkavad massiliselt astuma õigeusku levib kuulujutt, et õigeusku astunud talupoegadele annab keiser maad, maad kellelegi ei anta ja usku tagasi vahetada ka ei lubata selle tagajärjel luuakse eestlastele mõeldud õigeusu kirikud saaremaal usuvahetajaid ~30%, ajendatud sellest et saaremaal majanduslik olukord kõige keerulisem Päts oli ka päris õigeusklikust perest kardetakse keisri sekkumist kohalikesse asjadesse(erikorda)
tingimused, sh hääleõiguse laiendamise. 29. Eesti 19. saj esimesel poolel Tartu Ülikool langes venestamise alla, kus siis sajandi keskel taheti ametlikuks ajaajamiskeeleks vene keelt. Aleksander 1. abil mõisteti pärisorjuse halba mõju, pärisorjus kaotati selle abil 19. saj esimesel poolel. (Eestimaal 1816, Liivimaal 1819, Kuramaal 1819). Alles 1865. aastal kaotati mõisniku õigus karistada talupoegi ihunuhtluse või lühiaegse arestiga. Usuvahetusliikumises astus ligi 60000 Eesti talupoega vene õigeusku, lootes, et siis vabanevad nad kohustustest ja saavad tasuta maad. 1802 avati taas Tartu Ülikool kuhu läksid õppima baltisakslased, välismaalased ning vähesed eestlased ja venelased. 30. Prantsusmaa XIX sajandil 1851.aastal toimus riigipööre võimule asus president Bonaparte keisrina Napoleon 3 nime all kes tahtis arendada majandust ja aktiivset välispoliitikat. Prantsusmaa tahtis peatada Saksamaa kasvu
levisid valekuuldused, et õigeusku minejad saavad hingemaa ja vabanevad orjusest kolme aastaga astus õigeusku üle 60 000 eestlase paljud usuvahetujad pettusid õigeusus ja soovisid luterlusse tagasi pöörduda, aga seda takistas juba riigivõim õigeusku astumine midagi eriti head kaasa ei toonud, samas vabaneti vähemalt natukenegi sakste surve alt (luteri kirik oli sellal rüütelkondade kontrolli all) usuvahetusliikumises võib aga näha märki eestlaste usuleigusest - uude usku mindi pigem Vene piirest kaugemal, kus õigeusust vähe teati Kas eestlased võtsid ristiusu omaks? 8. Võõrvõimude vaheldumine Kes/millal? Miks neid alasid taheti? Sakslased – (1227 - Liivi sõda) - soodne asukoht Läänemere ääres
võõrandada.) * Aleksander I poolt kaotati pärisorjus Eestis 1816. * Mõisnikud panid. Priiuse esimesed aastakümned *Vabadikke ehk popsud *Väljarändamissoovis- Omal soovil väljarändamise Venemaale, seal jagati tasuta maad. Pühajärve sõda- Septermbris 1841, Eestvedajad saadeti Venemaale siberisse sunnitööle *Nikolai I - Vene Tsaar/keiser aastal 1825-1855 *Usuvahetusliikumises- Luteri usust vene õigeusk minimine *1849- kehtestati uus talurahvaseadus *Raharent- kehtestati 1849 koos uue talurahvaseadusega,a maksti maatükkide eest. *Kruntiajamine- maalappide kokku lükkamine, et nad ei oleks eraldi *Talude päriseksostmine- Talupojad said talude endale osta *Mõisa moonakar- *Kartul- Muutus populaarsemaks ja laiendati *Krimmi Sõda- 1853-1856, Venelased ja türklased. *Aleksander II- Vene Tsaar aastal 1855-1881 *1856
aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõsniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. ·Usuvahetusliikumine- Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine pärisorjusest vabastamise järel leidis plahvatusliku väljenduse usuvahetusliikumises. Pettunud talurahva spontaansed rahutused, mis kohati võtsid küllalt teravaid vorme, olid järgnenud küll kõikidele rüütelkonna poolt vastu võetud agraarseadustele, kuid eesti ja läti talupoegade massiline õigeusku astumine hakkas ähvardama juba luteri kiriku valitsevat seisundit ja sellega ka Balti erikorra aluseid. Äärmuseni ülesköetud atmosfääris astus 1840. aastate keskpaiku õigeusku koguni 64 000 eesti talupoega.
annaabi.ee 
