Voltaire
aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku
süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni
uudse loodusteadusega ja John Locke’i filosoofiaga ning kohtus vabamõtlejate ja
deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal
kirjutatud “Filosoofilised kirjad” ehk “Kirjad inglastest”, mis ilmusid Prantsusmaal
1734. aastal, kõrvaldati Pariisi parlamendi korraldusel otsekohe pärast ilmumist riigi-
ja usuvaenulikena käibelt ning põletati avalikult. Et pääseda vahistamisest, põgenes
Voltaire koos markiis du Châtelet’ga Cirey lossi Lorraine’i piiri lähedal ning
pühendus seal filosoofilisele, loodusteaduslikule ja ajalooalasele uurimustööle.
“Jumaliku Émilie’ga” – markiis du Châtelet’ga – sidus teda peaaegu 15 aasta pikkune
õnnelik, virgutav suhe. Koos temaga kirjutas Voltaire muuhulgas kommentaare
Newtoni ja Leibnizi teostele. Markiis du Châtelet surmast 1749