sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda maha ja jätkab olemasolemist hauataguses elus. Kiriku ja selle traditioonidesse suhtus ta teistmoodi kui teised kirjamehed. Usuteadlased polnud talle meeltmööda ja samuti ei mõistnud ta pimedaid. Petersoni arvates peab inimene elus olema vähenõudlik, ei tohi lasta enda meeli rikkuda tühjast tähjast, mida vähemaga me lepime, seda õnnelikumad me oleme, sest üle enese võimete ei saagi hüpata. Peterson mõistab hukka igasuguse tantsu õppimise, moodsad riided, viisakad kombed, tal ei olnud sellisteks asjadeks aega raista. Õppides mitmeid keeli jäi talle südamelähedasemaks eesti keel. Oma luules kiidab ta
harmooniliseks. Stoikute ettemääratuseõpetus tundus juba paljudele nende kaasaegsetele liiga äärmuslik, nii et nende kohta tekkisid anekdoodid. Üks neist jutustab, kuidas üks stoikust filosoof tabas oma orja enda tagant varastamast. Ori põhjendas oma teguviisi sellega, et tema vargus oli saatuse poolt ette määratud. Seepeale laskis peremees orjale vitsu anda, öeldes, et ta teeb seda, kuna ka see on saatuse poolt ette määratud. Kristlikul ajajärgul vaidlesid usuteadlased ja filosoofid selle üle, kas ja kuivõrd jätab Jumala tahe ruumi inimese tahtele ja võimalusele teha valikuid. Uusajal astus Jumala kohale jumalanna «emake loodus» , aga see ei muutnud probleemi sisuliselt. Nüüd sõnastati vaid küsimus teisiti: kui palju on inimese elus looduse poolt kaasa antud ja kui palju saab inimene oma elu ise kujundada? Juba vanad kreeklased teadsid, kui palju kujundab inimese iseloomu kasvatus ja haridus. Varase uusaja mõtlejad võtsid selle teadmise üle
vaenulikud. · Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute hävitamisele vastu, kinnitades, et osa neist on kristluse uurimise seisukohalt olulised. · Vaidluse käigus jagunesid haritlased Reuchlini pooldajateks ja ,,pimedusmeesteks" (obskurantideks). · Põhiprobleem oli, kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat. · Alahoidlikud usuteadlased väitsid, et kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma mis tahes kriitikast puutumata. Ulrich von Hutten · Sündinud 1488. aastal. · Isa pani ta kloostrikooli, kust ta minema jooksis ja mõnda aega seikles rändluuletajana mööda Saksamaad. · Teaduskraad jäi omandamata. · Silmaringi laiendasid reisid Itaaliasse. · Saksa humanismi kaitseks kirjutas teose ,,Pimedusemeeste kirjad".
hõlmasid suuri maaalasid.Preestritel olioli linnriiigi elus oluline koht , ülempreester oli enamasti ka linna kuningas.See oli Babüloonias pikka aega ainuke viis kuidas korraldada templielu. Anu järel tähtsustati tähmiselt järgmist õhuvalla ja ülijumalat Enlili.Tema kultus paik oli Nippur.Maa aluse mageveevalla valitseja oli Enki kelle pühamu asus Eridus.Päikesejumala Utu pühamu asus Larsas.Uuris asus kuujumalanna Nanna pühamu.Muinasaja usuteadlased olid paika pannud ka jumalate ja jumalannade vahelised suhted.Igal pajumalal oli pereja isegi teenijaskond.Vähem tähtsatel jumalatel oli altareid suurtes templites kuid neid austati ka väikestes, eraisikute elamute juures asuvates pühakodades. 3ndal aastatuhandel eKr, asus Babülooniasse üha rohkem semiidi rahvaid.nad segunesid sumeritega võttes omaks nende kultuuri ja kirja. Umbes 2300 ekr. Rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi
Jumal ei tohi teha kurja ega vi jtta tehtud kurjust nuhtlemata. Patusele muhamedlasele on paradiis niisama suletud kui uskumatule. Koraani ja sunna krval on usuallikaks mistus. Selge oli see, et sellised uskumusi ei vinud kaua areneda lasta. Juba kaliif Mahdi (775-785) vttis vastutusele kadariite ja iiite, kes nii arvasid, kuid eksinud lambatalled palusid ikka ja jlle selgitada, mille vastu nad eksivad. Paganliku kultuuri uuestisnd aitas vaid sellisele mtlemisele kaasa. Paljud valitsuse usuteadlased nudsid koraani tht-thelist mistmist ja igasuguste usuliste vabamtete keelustamist. Paljud kaliifid nudsid petuse omaksvtmist, et koraan on loodud. Snakuulmatud pandi trmi vi ei vahetatud neid sjavangist enam vlja. Kuid hiljem leidus jlle kaliife, kes neid snakuulmatuid vangist vabastasid. Pti vaid keelata vaidlusi koraani le ja hoida rahvast lihtsalt eemal neist targutamistest. Usu kohta pti vlja anda dogmaatilisi raamatuid, kus siis igapevaste nidete varal seletati rahvale alistumise kohustust
sõltumatud. Filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega, ja tugineb inimmõistusele, teoloogia aga üleloomulike asjadega ja tugineb ilmutusele. See õpetus nimetati hiljem ümber ,,õpetuseks kahest raamatust". Üheks raamatuks oli Piibel ja teiseks peeti loodust, mida peab oskama samuti lugeda (see ettekujutus tekkis juba antiik-ajal). Kusjuures mõlema raamatu autoriks on jumal. See tõigi kaasa filosoofia iseseisvuse.Samas muutus ka teoloogia ratsionaalsemaks ja filosoofilisemaks. Usuteadlased ehk teoloogid, mungad, õpetajad. II Retrospektiivsus Retrospektiivsus väljendus veendumuses, et mida vanem ja algupärasem mingi käsitlus on, seda tõepärasem ta on. Inimese üle valitsesid autoriteedid ja kõige suurmaks autoriteediks oli Piibel ainuke ja kõikvõimalike tõdede allikas, mis on antud kõikideks aegadeks. Uuendusi peeti hukatuslikuks ka tõest taganemiseks. Ketserid need, kes panid jumala tõed kahtluse alla, põletati tuleriidal
isik. Stepiõigusesse ja islami õigusesse puutuvaid küsimusi arutati diivanis esmaspäeviti ja neljapäeviti. Osmanite õigussüsteem: Nende varasem õigussüsteem põhines islami õigusele ja konvensionaalsele õigusele. Kons.õ jagunes: admininstartiiv õ eraõ Hilisemal ajal koondati 1876 aasta põhiseadusesse. Islami õigus põhines šariaadi normidel. Seaduste vastavust islami õiguses jälgisid algul usuteadlased, alates 16 saj s,eyhülislam (hiljem valitsuse liige). Admin.õ määras 12 riigi tähtsamate ametiisikute funktsioonid ja õigused, kohustused, tseremooniareeglid. Kokku anti Os imp välja 2 admin.õ kogumikku: 15 saj lõpus Mehmed II Võiduka seadusekogumik, 17 saj nic,ancõ Abdurahmani seadusekogumik. Tuntuim neist on esimene.. Haldus,õ kogumikes määrati mitmesuguste elukutsete esindajate kohustused,
annaabi.ee 
