algusest peale (ld. ex tunc). Sel juhul ei ole õigusakt loonud ka kellelegi õigusi ja kohustusi ega kuulu kohaldamisele. Teine väga oluline tegur on promulgeerimine ja avalikustamine üksnes pädeva subjekti poolt. sõltuvalt tehioludest võib mittepädeva subjekti poolt vastuvõetud õigusakt olla tunnistatud kas kehtetuks või õigustühiseks. Näiteks kui vallavolikogu võtab vastu seaduse, siis sellise tegevusega eksib ta pädevuse vastu õigusakti vormi ja selleläbi vastava õigusjõu "usurpeerimisega". Kehtetu võib olla õigusakt ka näiteks siis, kui linnavolikogu otsused on vormi poolest tema pädevusega kooskõlas, kuid sisu osas reguleeriti teise institutsiooni pädevusse kuuluvat küsimust (nt. seaduses sätestamata maksu kehtestamine linnas). Siis on ta "usurpeerinud" teise institutsiooni pädevuse. 21 Jõustamine Õigusnorm (-akt) jõustatakse (kehtestatakse) kas nn. üldkoras (vrdl.PS §108) või nähakse see
kohustusi ega kuulu kohaldamisele. 55 Teine väga oluline tegur on promulgeerimisel avalikustamine üksnes pädeva subjekti poolt. Sõltuvalt tehioludest võib mittepädeva subjekti poolt vastu võetud õigusakt olla tunnistatud kas kehtetuks või õigustühiseks. Näiteks vallavolikogu võtab vastu seaduse - sellise tegevusega eksis ta pädevuse vastu õigusakti vormi ja selleläbi vastava õigusjõu "usurpeerimisega". Kehtetu võib olla õigusakt ka näiteks siis, kui linnavolikogu reguleerib vormi poolest oma pädevusega kooskõlas oleva õigusaktiga sisu osas teise institutsiooni pädevusse kuuluvat küsimust (seaduses sätestamata maksu kehtestamine linnas) - siis on ta "usurpeerinud" teise institutsiooni pädevuse. JÕUSTAMINE. Õigusnormi (-akti) jõustamine (kehtestamine) võib toimuda nn üldkorras (PS § 108) või nähakse see ette õigusaktis endas (erandkord). Jõustamise (kehtestamise ) aja