Tema teos "Ristiusu õpetus" sisaldab kalvinismi põhilisi seisukohti. Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell.
Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis eesti talupoega oluliselt lähemale kristuse õpetusele, vast suuremal määral kui vennaste ,,südameusk". Pastorid ja köstrid tegelesid ka ise vaimuliku kirjanduse levitamisega. Usulise kirjanduse väljaandmine oligi- rahvakooli edendamise kõrval- Baltimaade luteri kiriku aktiivsuse suurenemise üheks märgiks. Luteri kirik selleks soodustaski ju rahvakooli, et rahvas võiks ise lugeda usuraamatuid. Mitmed pastorid püüdsid XIX sajandi keskpaiku tihendada isiklikke sidemeid oma koguduseliikmetega. Vastupidiselt Saksamaale, kus pastor oli eelkõige jutlustaja, pidi ta siin olema hingekarjane. Muu hulgas kasvas pastorite huvi kirikumõisate majandamise ja üldse põllumajandusküsimuste vastu, ka selles vallas püüti talupoegadele näpunäiteid jagada. Üldreeglina jäi luteriusu kirikhärra eesti talupojale ikkagi võõraks, sotsiaalne ja kultuuriline kuristik oli sügav.