18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis.
Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate
arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine
mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse. Misjonär Thure
Emanuel Thoren olevat tantsimist tauninud, mille tõttu olevat Noarootsi ärganud
sellest loobunud.
Võib öelda, et Läänemaa algse ärkamisliikumise levik ja laad erines paikkonniti
tugevasti, suunates mõnes usuliikumiskeskuses tugevasti rahva elulaadi ja
kombeid. Peaaegu igal pool tekkis vastuolusid ärganute ja mitteärganute vahel,
kusjuures mõlemad pooled kippusid süüdistama üksteist patuelus. Palju
süüdistati uueusulisi näiteks mitmesuguste seksuaalriituste läbiviimises ja
abielurikkumistes. Pärast luterliku kiriku ja ilmalike võimudega vastuollu
sattumist arenesid ärkamisliikumisest 1880. aastatel välja eri voolud:
tegutsemisloaga irvinglaste ja baptistide ning illegaalsed priilaste kogudused.