"usuliikumiseks" - 1 õppematerjal

Ajalugu: eesti 18. sajandil

Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Hoolimata sellest, et Eestit hakati süstemaatiliselt kristianiseerima alates 13. sajandi algusest, säilisid vanad uskumused ja tavad kuni 18. sajandi esimese pooleni, mil kohaliku maarahva seas toimus esimene suurem ärkamine kristlikule usule vennastekoguduse (hernhuutlus) liikumise näol. Vennastekogudus oli siin ka esimeseks misjoneerivaks usuliikumiseks. Vennastekoguduse populaarsuse üheks põhjuseks oli kahtlemata nii see, et liikumises rõhutati lihtsat "südameusku" kui ka tõik, et esmakordselt oli põliselanikel võimalus ise korraldada oma usuelu -- kuna vennastekoguduses oli oluliseks palveosadus, siis moodustusid sellised osaduslikud palveringid ka maarahva seas ning keskseteks figuurideks neis said kohalikud talupojad (lugejavennad). Samas tähendas see valitsejate kontrolli nõrgenemist talupoegade