valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. 6. Vanausuliste all mõeldakse enamasti Peipsi lääne- ja põhjarannikul elavaid venelasi, kes olid mõisnike juurest põgenenud sunnismaised talupojad või õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud. Eestis on nad elanud juba aastasadu. Nad olid reformidele vastuseisjad ning nende ideoloogias on palju ühiseid jooni protestantlike usulahkudega. 7. Eesti kultuuri tutvustus: a) Ameeriklasele: Eesti-pisike täpp maailmakaardil kuid siiski märgatav. Tõenäoliselt teatakse eestlasi kõikjal maailmas, sest ega tühja koha pealt pole sündinud ütlus: ,,Igas maailma sadamas leidub vähemalt üks eestlane". Pealtnäha konservatiivsed eestlased on tegelikult seiklushimulised ja avatud kõigele uuele. Bravuurne, emotsionaalne käitumine pole meie kultuuris kunagi levinud olnud, kuid kui sul on
Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta revolutsiooni vanausuliste õiguslik olukord paranes. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsi ääres, Tartus ja Tallinnas. Kuigi vanausulised ei olnud reformijad, vaid reformile vastuseisjad, on ajaloos neid vaadeldud kogu Euroopat hõlmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju ühisjooni rangete protestantlike usulahkudega (amisid, hutteriidid, mennoniidid jt). Vanausulised ei tunnista Nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili, kasutatakse ka
juudid 1,70% 0,90% 0,40% Alla 1% leedulased 1,50% 1,30% 1,30% 1,30% Nõukogude okupatsiooni ajal muutus rahvastiku paiknemine. Peale II MS toimus linnastumine. Praeguse seisuga u. 75 % elab linnades. Usk 15% seostab end luterikirikuga 15% seosteab end katolikukirikuga 8% seostab end vene õigeusuga 5% seostab end teiste usulahkudega. Riigikord demokraatlik, parlamentaarne. Umbes 9 kuud noorem kui Eesti. Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug 1991 taasiseseisvumine. Põhiseadus määrtleb riigikorra (Satversme) 1921.aastal. Viimane suurem muudatus põhiseaduses Vene erakonnad-tahtsid vene keelt saada II ametlikuks keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu
annaabi.ee 
