ka USA kodanikusosaluses. Kodanikuosalus on tugevalt seotud religioosse osalusega ning USA töömaastikuga. 1 Mariin Virolainen RIRIB12 4. peatükk - Religioosne osalus Religioossed ühendused on USA kogukonnaelus väga tähtsal kohal. Usukogukonnad on väidetavalt Ameerika sotsiaalse kapitali alustalasid. Keskmine ameeriklane õpib läbi religioossete ühenduste tegevuse põhilisi kodanikuoskusi, kodanikuelu norme ja kogukondlikke huvisid. Seal toimub põhiline kodanike kaasamine ühiskonna ellu. Ameerikas on religioossus haridustaseme järel teisel kohal tegurites, millega põhjendatakse kodanikuosaluse aktiivsust. Religioosne osalus on kodanikuosaluse väga tähtis osa. Kodanikuosaluse
Suurimad muutused toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009) Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse. Suurimad usukogukonnad on luterlased, katoliiklased ja õigeusklikud. Siiski peavad naised enne kirikusse sisenemist katma pea, meestel aga on keelatud habet ajada. (Aizpuriete, 2006: 23-24) Lätis peetakse palju pühi ja pidustusi, see tuleb sellest, et suur osa rahvast on vene päritolu ja kasutab kirikupühade arvestamisel endiselt Julianuse ehk vana kalendrit. See erineb kahe nädala võrra läänes kasutatavast Gregoriuse ehk uuest kalendrist. Seega tähistatakse Lätis
annaabi.ee 
