Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus toimus veretult hakati seda kutsuma “kuulsaks revolutsiooniks”. 15) “Õiguste deklaratsiooni” põhimõtted, ● määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. ● välistas trooni stumise katoliiklase kätte. 16) ● Charles I - Rahva survel astus sõtta Hispaania ja Prantsusmaa vastu, et kaitsta protestantidest usukaaslasi mandril (sõjad osutusid kulukaks ja edutuks.) Samuti algastas Inglise kodusõja. ● Oliver Cromwell - Lõi Inglise kodusõjas kuninga väed laiali ning lasi välja kuulutada vabariigi, nimetades end lordprotektoriks, võttis kuninga positsiooni ja 1653. aastal saatis parlamendi laiali, asuted riiki sõjaväe toel juhtima. ● William III - allkirjastas “Õiguste deklaratsiooni”, võttis üle Inglise vabariigi juhtimise. 17)
a Indoneesia. LähisIda 19451955 Iseseisvateks riikideks said Iraak, Süüria, Liibanon, Palestiina ja Jordaania. Nende maade iseseisvumine tõi kaasa LähisIda konflikti. Koos teiste maadega pidi iseseisvaks saama ka Palestiina. Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus ja usukaaslasi ümber asuma esivanemate maale, sinna, kus vanaajal oli Iisraeli riik ning kus asusid juutide pühapaigad. Juudi asunikud kuulutasid, et neil on õigus luua Palestiinasse oma Iisraeli riik, ent kohtasid araablaste vastuseisu, kuna samal alal asuvad ka muhameedlaste ja kristlaste pühapaigad. Britid eraldasid Palestiinast Jordaania ning andsid sellele iseisesvuse. Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks
annaabi.ee 
