Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini. VIII - XII Sajand on kõige viljakam periood keskaegse araabia-moslemi kultuuris. Selles ajas jõudis lõpule arabiseerimise protsess kalifaadi keskmes olevates
sekkuda vahele kiriku asjadesse. 25 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 vastupanu juhul, kui usk on ohustatud ja vastupanu juhiks on alama taseme aadel. John Knox oli Shotimaal vastuolus katoliikliku monarhiaga ning rajas shoti presbüterliku kiriku. Martin Luther ütles küll usudogmaatikas, et usuasjades ei ole sundi, sest usk on seesmine. Ilmalikus elus aga taandus asi peagi selleni, et valitsejatel on kohustus valeõpetused ära keelata ning tulemuseks oli usuline sundus. Luterlus kui iseseisev kirik algas ju mõtetega sellest, kirik oli liialt alla käinud selleks, et ise oma asjadega toime tulla ning seetõttu oli õigustatud ka maise valitsuse jätkuv sekkumine ja toetus õige usu ülal hoidmiseks. Luther välistas igasuguse vastuhaku valitsejatele
49 lunastuse välisteks vahenditeks. Nende kohustus karistada jumalapilget, ebajumalateenistust, valeõpetusi... Sisuliselt mingeid piire riigil ei ole välise käitumise korraldamisel. Moraalitsensuur, vaimulikel suur võim. Martin Luther Ka Luther räägib kõigi usklike preestriametist, kuid on kuningavõimu suhtes soosivam. Martin Luther ütles küll usudogmaatikas, et usuasjades ei ole sundi, sest usk on seesmine. Ilmalikus elus aga taandus asi peagi selleni, et valitsejatel on kohustus valeõpetused ära keelata ning tulemuseks oli usuline sundus. Peamiselt seotud fanaatilise reformatsiooniga, usuliste vähemusgruppidega, mis hakkas vastu valitsejatele ja mis ohustasid riigi ühtsust. Luterlus kui iseseisev kirik algas ju mõtetega sellest, kirik oli liialt alla käinud selleks, et ise oma asjadega toime
annaabi.ee 
