A.dumas Kolm musketäri terve raamat
küsitles, sai ta teada mingi kuulujutu musketäri hiilgavast edust ühe printsessi juures;
seejärel tahtis d'Artagnan teada, kuidas on lood kaasvestleja enese armuseiklustega.
«Ja kuidas on teiega, kallis kaaslane,» küsis d'Artagnan, «teiega, kes te teiste
parunessidest, krahvitaridest ja printsessidest kõnelete?»
«Lubage,» katkestas teda Aramis, «ma kõnelesin neist ainult seepärast, et Porthos
nende kaunite lugudega ise minu juuresolekul on kiidelnud. Aga uskugejnind, kallis härra
d'Artagnan, kui ma oleksin seda mõnest teisest allikast kuulnud, või kui Porthos oleks
selle mulle usaldanud, siis ei leiaks te diskreetsemat pihiisa, kui olen mina.»
«Ma ei kahtle selles,» jätkas d'Artagnan, «aga mulle
88
näib, et ka teie ise olete üsna lähedalt tuttav vappidega, mida tõendab toosama tikitud
taskurätt, tänu millele oli mul au teiega tutvuda.»
Sel korral ei vihastanud Aramis sugugi, vaid vastas kõige tagasihoidlikumal ilmel
mahedalt:
annaabi.ee 
