" Erinevuseks kahe ajastu vahel võib märkida ka religiooni. Usklik on Eesti rahvas ikka olnud kuid usud tuleb tunnistada on hoopistükis erinevad. Vanadel eestlastel olid oma enda jumala Taara ja Uku, meie aga tänapäeval oleme enamjaolt kristlased ja pühendume ristiusule. Samuti uskusid vanad eestlased haldajatesse, näiteks setude viljasalves seisis haldjas Peko. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et vanad eestlased olid usklikumad, mille põhjuseks võib olla mingil määral oli ka teadmatus. Erinevaid loodusnähtusi püüti selgitada ebaloomulike juhtumitena. Usuti näiteks, et maapinnas on paiku, mis halvad inimesed enesesse imevad. Tänapäeval on aga põhjus välja uuritud ning inimeste imelikku kadumist põhjustasid hoopiski maaalused karstikoopad, mis aegajalt sisse varisesid.
välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus. 23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta. 25.MADALMAADE MAAL: 15-16.saj. Eeskujusid polnud, realistlik, pessimism, alalhoidlikkus, ei kujuta Piiblit, kuid olid usklikumad kui itaallased, oli võõras üksiku isiku imetlemine. Huvi meelelise maailma kujutamise vastu. Värviperspektiiv, tahvelmaal, peenmaal, õlivärvid.Kuulsaim Pieter Brueghel-talupoegade Brueghel-"Maastik Ikarose langemisega" 26. MICHELANGELO BUONAROTTI: Kõrgrenessansi kuulsaim skulptor, tegeles ka maalimisega. 16.saj.Maalid: Sixtuse kabeli lagi ja idasein-motiivid Piiblist-maailma loomisest veeuputuseni, Viimne kohtupäev-sünge ja dramaatiline, on tunda uue stiili lähenemist(barokk)
konkurentsis püsimisest, mille kõrval religioon näib pakkuvat abi inimese sisemise ,,mina" tasakaalustamiseks. Sekulariseerunud ühiskond ei ole siiski täiesti religioonivõimetu. Kuigi sekulariseerumisteooria usutavus on kahtluse alla seatud, leidub neid, kes arvavad, et sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise protsess peab paika, kui mitte mujal, siis vähemalt Euroopas. Üks neist on briti sotsioloog Steve Bruce, kes on veendunud, et minevikus olid inimesed Euroopas märgatavalt usklikumad kui täna, näiteks annetasid nad usulistel eesmärkidel vabatahtlikult suuri summasid missade läbiviimiseks, eri eluetappide tähistamiseks või kirikuhoone ehitamiseks. R. Starki lootust, et uued religioossed liikumised täidavad tekkinud tühiku, S. Bruce ei jaga. Ta viitab sellele, et kuigi neid on palju, on nende liikmeskond väga väike ja nad ei suuda tekkinud vajakajäämisi rahuldada. Seega võib tõdeda, et sekulariseerumine on olemas, kui kasutada seda
perekond. Kui uputuse päev lähenes läksid kõik laeva ja Jumal sulges veel nende tagant laeva luugi. Veeuputus kestis vähemalt 6 kuud ja kogu selle aja olid kõik need loomad laevas. Kolgata mägi Mägi kuhu Jeesus Kristus pidi minema rist kaelas ja kus ta risti löödi ning suri. Variser Variserid uurisid pühakirja ja seletasid seda teistele inimestele, aga nad ise ei järginud pühakirja õpetust. Nad olid uhked ja teesklesid, et nad olid teistest usklikumad. Jeesus ütles, et nad olid silmakirjalikud ja juhtisid inimesi eksiteele. Tänapäeval variserlik käitumine on silmakirjalik käitumine. Maailma loomine - Alguses oli kaos ja pimedus. Siis lõi Jumal taeva ja maa ning valguse. Ka vee ja tooduse. Seda kõike suutis ta 3 päevaga. Neljandal ja viiendal päeval lõi ta ka loomad. Kuuendal päeval tegi ta inimese oma näo järgi. Esimesteks inimesteks olid Aadam ja Eeva, kes elasid Eeden aias.
Käesolevas töös võrreldakse Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi 1929.- 1931. aasta ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 2009.- 2011. aasta vilistlaste eesnimesid. Valimiks on vaid tüdrukute nimed, kuna Pärnu Tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas poisse ei leidu ning ka Sütevakas on neid tunduvalt vähem kui tüdrukuid. Soovitakse leida, kummas koolis oli rohkem originaalsete piiblinimedega õpilasi, mis mõningal määral näitab, kas eestlased olid 60 aastat tagasi usklikumad kui praegu. Probleemi hüpotees on, et 1929.- 1930. aasta Pärnu tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas on rohkem originaalsete piiblinimedega tüdrukuid kui 2009.- 2011. aasta Sütevaka vilistlaste seas. Samuti uuritakse leitud piiblinimede tausta ja tähendust ning tutvustatakse mõne levinuma nime tegelase tähtsamaid esinemisi piiblis. Kuna nimede valik ei ole kaugeltki ainus religioossuse näitaja, käsitleb töö esimene peatükk