Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link
Usk on nagu veendumus, mille kohta on autor ütelnud ka nii: “Kas vale ja veendumuse vahel on üldse vastuolu? Kogu maailm usub seda, aga kas on üldse midagi, mida maailm ei usu?” Elu on täis valesid ning vale on ka õigeks pidada midagi, mida me ei usu. Kõige tavalisem vale on see, millega petetakse ennast, teistele valetatakse suhteliselt harva, kui siis vaid erandjuhtudel.
Usk on tähtis osa meie elust, vajame seda elus edasi liikumiseks ja oma eesmärkide poole püüdlemiseks ja kui kaotame usu siis kaotame ka järje ning edasi arenemisvõime ja kaotame lootuse. On ka ütlemine, et lootus sureb viimasena ehk ei tohi kunagi lõpetada endasse uskumist ja kahelda oma võimetes, kõik on võimalik kui sellesse piisavalt uskuda.
Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond.

Usk on iga rahva ja üksikisiku isiklik asi. Vastupidisel arvamusel on aga Eesti Evangeelse Allianssi kogudus, kelle arengukontseptsioon ütleb, et tuleb edendada ja julgustada Eestimaa evangeliseerimist kõigi võimalike vahenditega, mis on kohased kaasaja Eestile.
Usk tavaliselt on ebausk parimal puhul võib ehk juttu olla andelisest keskpärasusest, nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimarter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline.
Usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see karistatud, kuid katoliiklased ehitasid oma kirikud just nendele paikadele ja eestlased nägid, et nendega ei juhtunud midagi ja pidasid seda tugevamaks ja võimsamaks usuks.

Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks.
Usk on “…kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse.
Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi.

Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt  Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud.
Usk on lapsik, tundub see praegune elu ainukese võimalusena midagi saavutada – see võib olla ühelt poolt hirmutav aga samal ajal usun, et see on sageli ka väga motiveerivaks jõuks tegutsemisele.
Usk – religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist.

Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele – inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada.
Usk tähendab siin mitte religioosset usku, vaid usaldust meeleandmete ja teiste inimeste poolt üteldu suhtes, mis on üks peamisi allikaid, kust pärinevad inimeste arvamused.
Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval.

Usk – mis see on? Kui selle sõna definitsiooni otsida, siis leiab paksudest raamatutest umbes sarnase sellele ″ Religiooni lähtealus ja tema põhimõtted.
Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde.
Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4. Freud 1972 ühe illusiooni tulevis Religioon on neuroos

Usk on suunatud praktilisele elule, rõhutatakse inimkonna teenimise vajadust, sallivust ja vennalikku armastust kõige olemasoleva vastu.
Usk tähendab seda, kuidas inimene mõistab ning seletab iseennast ja ümbritsevat elu seoses oma tunnete ja arusaamadega Jumalast.
Usk – vastav kirjandus ja usuga tegelevad inimesed – muutuks defitsiitseks täpselt samamoodi nagu kõik muugi NSV Liidus.

Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid). Rahaühik on Austraalia dollar, 1 dollar = 100 senti.
Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule.
Usk on usaldus mingisse jumalasse, objekti või religiooni õpetusse ka ilma kindla tõendita, et see eksisteerib.

Usk on vajalik kõrgemate ilmutatud tõdede • Kui me vaatleme kivi, siis see on võimalik kuju, vastuvõtuks.
Usk – islami usk e. Muhameedlus Pühakiri - Koraan Usu rajaja – Meka kaupmees Muhamed Pühakoda - Mošee
Usk - Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu.

Usk - mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida.
Usk on ka väga hea „vahend“ ini- meste käitumisnormide „juhtimiseks“ või parandamiseks.
Usk on nii elus kui olla saab ning inimeste kõik toimetused ja mõtted on sellest läbi imbunud

Usklike on kristlased, suhtumine sellesse usku on vastuoluline, sest ristiusk toodi siia möögaga.
Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine.
Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape- armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta.

Usk on HÜPE, mida sooritades riskitakse kõigega! Usu sügavaim olemus ilmneb paradoksis.
Usk on lähtepunktiks, lauseid ümber lükata ei saa. Mõistusega peab usku põhjendama.
Usk on inimkonna lapseuni ja tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga.

Usk – on, järeldus on tõene, õigustatud – on, aga teadmist pole), (2) vangilugu.
Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas.
Usk millessegi on iga inimese õigus, kui see muudab meid paremaks, õnnelikumaks ja tervemaks.

Usk - Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga.
Usk – subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust.
Usk – jumalad Baal ja Moolok, jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg.

Usk on vabatahtlik. Samas on moslemitel usk isegi tähtsamal kohal kui armastus.
Usk on siiamaani tähtsal kohal (nt naised ei tohi lühikeste riietega kirikusse
Usk jumalasse on surnud ja seepärast pole enam kedagi, kes ütleks, mis on hea ja halb.

Usk – 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne.
Usk lunastusse - messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon.
Usk on iga inimese era asi ja seda ei tohi alavääristada ega halvustada.

Usk on midagi, mis aitab elus paika panna oma väärtused ning reeglid.
Usklik – usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse.
Usklike on maailmas mitmesuguseid, osa neist on pühendanud oma kogu elu

Usk on islam. Kasutusel on vasakpoolne liiklus ja meetersüsteem.
Usk on suhteline. Igaüks kasutab seda oma äranägemise järgi.
Usk kasvatusse – selleks, et uut ühiskonda rajada, tuleb inimesi harida.

Usk on tingimata loodusega kooskõlas. Preestrid on ka naised.
Usk on usk, ning minul ei ole selle vastu midagi, kui usuvad.
Usk on nii isiklik asi, et kompromisse saavutada väga raske.

Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes).
Usk roomas - Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil.
Usk on seotud riigivõimuga  Religioon oli polüteistlik

Usk põrgusse on vajalik, et motiveerida inimesi käituma moraalselt.
Usklikel on muidugi lihtsam, saab jagada nii mure kui vastutuse.
Usk on sama, mis ristiusk, aga ei tunnista Uut Testamenti.

Usk on ka oluline sedavõrd kui ta aitab meil tegutseda.
Usk on inimese enda idee, loodud ja sõnastatud mõiste.
Uske on maailmas mitmesuguseid, nende hulgas ka ristiusk.

Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool.
Usk on säilinud inimestes, sest see annab lootust.
Usk on siiski igale inimesele väga isiklik teema.

Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks.
Usk on valik, ja ei saa olla miski muu kui valik.
Usk on see mis viib meid igaäev aina kõrgemale.

Usk südame - hinge, ka ja varju jätkuvasse eksistentsi.
Usk - see on nagu küünal värvilises laternas.
Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga.

Usk - Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.
Usk on ennekõike psühholoogia teaduse mõiste.
Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus.

Usk on üks. Vastandub teravalt kristlusele.
Usk - Vähenes tasapisi religiooni tähtsus.
Usk – viikingid austasid mitmeid jumalaid.

Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks.
Usk – alustala, tugi, millelegi toetuma.
Usk on minu jaoks midagi, mida ma imetlen.

Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida.
Usk – VALIKUVÕIMALUS VÕI PARATAMATUS?
Usk on tänapäeval väga individuaalne.

Usklike arv on vähenenud ja kiirelt vähenemas.
Usk on kõige algus siinses regioonis.

Usk on tähtis, et end alal hoida.
Usk jumalasse on haigus mida tuleks ravida!
Usk - RELIGIOON Kristlus ristiusk

Usk on pigem vähem kui rohkem.
Usk - käitumine 5.selfi muutus

Usk on ka religioossne tunne.
Usk on eelkõige veendumus.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Usk ufo - desse põhineb nende omal isiklikel kogemustel.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun