vaatlusel (olgu vaadeldavaks siis rõivalõiked, kiviaiad või Karjala petroglüüfid) siis just eriti M. Remmeli raamatu kontekstis ilmneb selgelt induktivismi põhiprobleem: arusaam, et kui eeldused on õiged siis loogilisel teel saadavad järeldused peavad olema samuti õiged. Ometi ei taga aga miski, et eeldused tõepoolest paika peavad (Chalmers 1998, 31). Peale selle peaksid eeldused tulenema usaldatavatest ja kindlatest vaatlusandmetest (Chalmers 1998, 36). Just neid eespool esitatud nõudmisi ja küsitavusi peab M. Remmeli raamatule ette heitma. Esiteks ilmneb kogu raamatu ulatuses selgelt autori individuaalsete arvamuste ja eelistuste 2 jada, kus allikaid valitakse vastavalt oma teooriale ning omavahel seotakse kriitikavabalt
* diktatuur on vastuseis demokraatia tingimustele 14 15 * diktatuur on piiratud mandaadi puudumine. s.t. puudub valitseja väljavahetamise võimalus. On olemas ka süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast (Lõuna Aafrika Vabariik). Süsteemi defineerimine diktatuurina või mitte on jällegi suhteliselt komplitseeritud, kuna üldjuhul on puudus usaldatavatest andmetest, situatsioonid on keerulised ning muutuvad kiiresti. KONSTITUTSIOONILISED JA MITTEKONSTITUTSIOONILISED REZ- IIMID Konstitutsioonilise reziimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise reziimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised reziimid Defineeriv iseloomujoon konst. reziimile on see, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni
annaabi.ee 
