Toime lahtikeerdumise, replikatsiooni. suurtele konts-idele. streptokokkidesse, anaeroobidesse vähene. Loomsete güraaside • Poriinide muutus bakteri Kasutatakse uroinfektsioonide, gonorröa puhul. pärssimiseks oleks vaja välismembraanis kõrgemaid kontsentratsioone. nitroimidasoolid anaeroobide tsütoplasmas oleva • Preparaadi vähenenud metroimidasool anaeroobsed mikroorganismid, algloomad – seedetrakti- ja
Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla:
faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp
loobumine; vahekorra järgselt urineerida; soole tühjendamisel pühkida eestpoolt tahapoole. 32. Millised patsiendid ja millised sümptomid nõuavad tsüstiidile iseloomulike kaebuste korral arstlikku läbivaatust? Süsteemse põletiku sümptomid. Üle 38,5 palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, nimmepiirkonna valu ja tundlikkus. Viitavad tõsisemale infektsioonile – äge neeruvaagna- põletik. 33. Milliseid antibakteriaalseid raviaineid kasutatakse peamiselt uroinfektsioonide ravis? Sulfoonamiid, fluorokinoloonid, nitrofurantoiin, (penitsilliinid, tsefalosporiinid). 34. Kõik oleneb küll tekitajast, haiguse lokalisatsioonist, ägedusest jne, aga millised on tüüpilisemad antibakteriaalsed raviained, mida määratakse (ülemiste) hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide raviks (sinusiit, tüsistunud otiit, bronhiit). Bronhiit: beetalaktaam-antibiootikumid (amoksitsilliin) Otiit, sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine; pneumoonia: makroliidid.
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................
nii tekib aktiivne immuunsus; väga spetsiifiline toksiin; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab neurotoksiini · Corynebacterium diphtheriae difteeria tekitaja; kuulub aktinobakterite hõimkonda; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline toksiin); lapsi vaksineeritakse nõrgestatud toksiiniga e toksiodiga, sest nii tekib aktiivne immuunsus; toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab tsütotoksiini · Escherichia coli uroinfektsioonide ja toidumürgituse tekitaja; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja
Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E. coli tüvedel on piilid väga olulised virulentsusfaktorid, mis aitavad spetsiifiliselt peensoole epiteelile kinnituda ja kaitsevad organismist väljauhtumise eest. E. coli uropatogeensetel tüvedel on P-piilid. P-piili kaudu toimub seostumine neeruvaagna epiteelile. E. coli on üks põhilisi uroinfektsioonide põhjustajaid. Adhesioon on väga oluline ka mitmesuguste implantaatide (ka kontaktläätsede) koloniseerimisel patogeenide poolt. 4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega
arstlikku läbivaatust? Ülaosa põletiku sümptomid: üle 38,5 palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, nimmepiirkonna valu ja tundlikkus. Viitavad tõsisemale infektsioonile äge neeruvaagnapõletik. Komplitseerivad faktorid: vanus, rasedus, kateeter, korduvad uroinfektsioonid, kroonilised haigused, messsugu, rasedus. Eelkõige esineb naistel rohkem tsüstiiti anatoomilistel põhjustel. 33. Milliseid antibakteriaalseid raviaineid kasutatakse peamiselt uroinfektsioonide ravis? Millised on näidustatud komplitseerimata tsüstiidi ravis? Millised raviained on kasutusel komplitseeritud juhtudel? Komplitseerumata tsüstiit: ·*Sulfoonamiidid. Trimetoprim+sulfametoksasool (Bactrim, Berlocid) *Nitrofurantoiin (k.a rasedad) Komplitseeritud juhud: *Fluorokinoloonid ainult täiskasvanutele ja mitte rasedatele (Nolicin) *Penitsilliinid, tsefalosporiinid rasedad. 34. Patsiendi nõustamine komplitseerimata tsüstiidi esmavaliku preparaatide
annaabi.ee 
