mähkmepiirkonnas esineb mõõdukas või tugev punetus, mis katab üle 10% mähkmepiirkonnas olevast nahast ning seal võib esineda lööbeid, näiteks seenhaigusele iseloomulikku löövet (punased piirdunud laigud). Mähkmelööbe korral on oluline: Vahetada lapse mähet tihti. Mähet tuleks vahetada kohe siis kui laps on urineerinud või roojanud. Vastsündinud võivad urineerida rohkem kui 20 korda päevas. Lapse kasvades urineerimissagedus väheneb, langedes keskmiselt 6,5 korrale päevas üheaastaseks saades. Puhastada mähkme piirkonda puhta vee või niiskete beebipuhastuslappidega. Uurimistulemustest, selgub, et mähkmepiirkonna pesemisel veega või beebidele mõeldud niiskete lappidega ei ole erinevusi ning mõlemad viisid on sobilikud. Uurimistöödes rõhutatakse, et vältida tuleb imikute
Nabanööris on üks veen, mis toob verd ja kaks arterit, mis viivad verd tagasi platsentasse. Lapsele kantakse üle ema antikehad leetrite, punetiste, mumpsi, sarlakite ja tuulerõugete vastu, mis annavad kaitse esimeseks kuueks kuuks kuni areneb lõplikult välja lapse enda immuunsüsteem. Loomulikult on kaitse suurem kui naine last imetab. Laps valmistab end ette sünnituseks, ta laskub madalamale väikesesse vaagnasse. Võrreldes eelmise kuuga on kaalu tõus 1-1,5 kg. Urineerimissagedus suureneb juba teist korda raseduse jooksul, sest emakas surub põit vastu vaagnaseinu ja nii väheneb põie maht. Rasedus 40. nädalal Laps on "täiskasvanud". Lapse sünnikaal võib olla 2500-4000 grammi ja sünnipikkus on tavaliselt 47-53 cm. Ainult 5% lastest sünnivad kuupäeval, mille arst on määranud sünnituse tähtajaks. Ülekantuks hakatakse rasedust pidama alles 41+5 nädalast. Kui beebi ei ole veel sündinud nädal
Lõhnamuutused Muutub magusaks - tavaliselt suhkruhaiguse tunnus. Roiskuv uriin lehkab ammoniaagi järele. Nakkust sisaldaval uriinil on tugev kala lõhn. Raske nakkuse puhul on uriinis ka mäda. Eritamisharjumuste muutused Muutused uriinis ja uriinierituses Urineerimissageduse muutumine. Urineerimissagedust võib mõõta 24 tunni jooksul. Vähene ja sagedane urineerimine on inimesele ebamugav, kuid aitab tegelikult nakkuse vältimisel. Vähenenud urineerimissagedus on tihedalt seotud vähenenud uriinhulgaga, põhjuseks võib olla ummistus, turse, neeruhaigus ja veetustumine. Uriinhulga muutus. Uriinproovide võtmine. Põhivoolu proov. Keskvoolu proov. Eritamisharjumuste muutused Muutused uriinis ja uriinierituses Varahommikune uriinproov. 24-tunnine uriinkogumine. Uriinproovi võtmine kateetriga. Sellisel juhul kogutakse uriin püsikateetri pikenduse abil. Sellisel moel
annaabi.ee 
