Imemine ja hammustamine on siis lemmiktegevused, sest last toidetakse kas siis rinnast või läbi pudeli. Toitmise ja magamamineku ajal on laps rahustatud, hoitud ja kiigutatud. Laps seostab nii naudingut kui ka pinge vähenemist nende sündmustega. Suu on esimene piirkond, mida beebi saab kontrollida Pärast tuleb anaalne periood 18 kuust kuni 3-4 aastaseks saamiseni. Vanuses 2-4 eluaastat õpivad lapsed üldiselt kontrollima sulgurlihast ja põit. Laps pöörab erilist tähelepanu urineerimisele ja jääkide väljutamisele. Potil käimine viitab loomulikule enese-avastamise huvile. Psühholoogilise kontrolli tekkimist saadab arusaamine, et selline kontroll on uus naudingu viis. Lisaks õpivad lapsed kiiresti, et sulgurlihase ja selle kontrolli kasvav tase toob neile tähelepanu ja kiitust vanematelt. Tagasi hoidmine ja siis potil käimine on siis lemmiktegevusteks. Freud uskus, et beebi seksuaalne nauding keskendub sel ajal päraku piirkonnale.
lisanduvad * menstruatsioonide vahelised veritsused või sugulise vahekorra järgsed nn kontaktveritsused * pahaloomuse protsessi levides veritsuse episoodid sagenevad ja kestavad kauem, muutudes verejooksudeks * postmenopausis naisel on veritsus esmaseks alarmeerivaks nähtuseks Kaugelearenenud haigusele viitavad: * valud küljes, jalas, olles tingitud närvide, kusejuhade ja vaagna seina haaratusest kasvajalise protsessi poolt * paljud haiged kaebavad valulikule urineerimisele, vere leidumisele uriinis, vere eritusele pärasoolest või kõhukinnisusele. Nimetatud kliinilised ilmingud viitavad kusepõie ja pärasoole haaratusele * kasvaja levikule vaagnas või haiguse taaspuhkemisele viitavad ühe või mõlema jala turse, olles tingitud lümfi- ja veresoonte haaratusest kasvaja poolt * haiguse esmaseks sümptomiks võib olla tugev verejooks või neerupuudulikkusest tulenev jääkainete sisalduse tõus veres Diagnoos: * kliiniline pilt
Suhlemiskartuse all kannataja kardab, et ta kas käitub ebaadekvaatselt või liialdatult või kombel,mis kutsub teiste inimeste kriitikat või hukkamõistu. Tavaliselt kardab ta, et tema 6 ängistus on teistele nähtav: näiteks punastamine, värisemine- eriti kätte-,värisev hääl või kokutamine, võimetus teistele silma vaadata, kidakeelsus, iiveldus, oksendamine ja tugev vajadus urineerimisele. Spetsiifilised hirmud Spetsiifilisi hirme võib õldjoontes kirjeldada nagu ekstreemset ja kohatut hirmu, mida tekitab mingi eriline objekt või olukord. Ärevuse tekitajate hulk,mis võib sellist hirmu tekitada, on äärmiselt lai ja mitmekesine. Hirmul on kliinilised tunnused ja see on sageli piisavalt kurnav, et sundida inimest vältima selle tekitajat. Normaalse elu ja tegevuse häirimise aste sõltub hirmutekitajast ja sellest,kui kerge on seda vältida
annaabi.ee 
