INKONTINENTSI ABIVAHENDID Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. See on laialt levinud probleem ja Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. See on laialtlevinud probleem, mida saab enamikel juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Uriinipidamatuse põhjused võivad olla erinevad: · haigus (parkinsoni tõbi, lihasehaigused, diabeet) · liikumispuue · sünnitus · vanadus Uriinipidamatus esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel - iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Uriinipidamatuse all
Inkontinents eakatel Inkontinents ehk kusepidamatus on tahtele allumatu uriini väljavool põiest, eeskätt naistel esinev tervisehäire. Pensionieas kannatavad uriinilekke all ligi pooled nii meestest kui naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi: äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus. Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud: mitmesugused psühhootilised seisundid, mis võivad olla tingitud ravimitest või muudest põhjustest. Inkontinents on üks sümptomitest ja võib taanduda psüühikahäire möödudes. Deliirium ehk äge segasusseisund, mille tõttu inimene ei tea, millal tal on vajadus urineerida, ning ta ei jõua õigeks ajaks tualettruumi. mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena eakatel inimestel põhjustada inkontinentsi ja
on äärmiselt oluline. Treening tuleks peatada loomulikult kohe ebameeldiva tunde tekkimisel ja harjutuste vahele peaks jätma piisavad puhkusehetked. Hinge harjutuste ajal kinni hoida ei tohiks ja soojendus võiks olla veidi tavalisest pikem. Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ja aeglases tempos võimalikult mugavas asendis ning venivates ja hästi hingavates riietes. Raseduse ajal tuleb pöörata tähelepanu vaagnapõhjalihastele, et ennetada hilisemalt uriinipidamatust, emaka allavajet või kõhuõõneorganite asendite muutusi. Mõningad kasulikud treeningvormid rasedatele. Rasedatele sobivad käimine (kepikõnd), ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit ja mõõdukas tempos areoobikatund ning rasedatele mõeldud jooga.
URIINIPIDAMATUS e. INKONTINENTSUS Uriinipidamatus on probleem, mille all kannatavad sagedamini vanemaealised inimesed, eriti naised. Küllaltki sageli eelneb inkontinentsuskaebusi ka vanemaealistel meestel. Vanust peetaksegi tähtsamaks inkontinentsuse esinemisi suurendavaks teguriks. Eestis esineb uriinipidamatust umbes 100 000 inimesel. 65-aastaste ja vanemate inimeste puhul esineb see probleem umbes igal kümnendal inimesel, (7-20% vanuritest). Vanadekodudes ja geriaatrilistes kliinikutes kannatavad uriinipidamatuse all ligikaudu 80% haigetest. Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus. Tihti on uriinipidamatus ka põhjuseks, miks vanurit üldse tahetakse vanadekodusse paigutada. Vanurite
92-aastane adekvaatne naine, küsimustele vastab ise, kõne selge. Saabumisel RR 168/91 mmHg. Vajalik RR kontroll, kuna esinevad vererõhu kõikumised. Nahk ja limaskestad puhtad. Esineb mäluhäireid. Patsiendil lapsi ei ole, elab üksi. Nägemine ja kuulmine nõrgenenud, patsient kasutab prille ja , kuulmisapparaat. Patsient sööb ise pehmet toitu, joob hästi, varustada veega. Hambaproteesid (ülemine ja alumine) on olemas. Patsient on kodus kasutanud WC-d, veidi on ka uriinipidamatust, vajab püksmähkmeid. Kaldub kõhukinnisusele, kodus kasutanud Microlaxi. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma. Jälgida, kukkumisoht, nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur ! Valusid liigestes pidevalt ei ole, liikumisel esineb rohkem. Nahk on terve. Uni patsiendi sõnul lünklik, kodus kasutanud vajadusel Valocordin-Diazepami tilku
Sellega harjumine võib aega võtta distsiplineerivad treeningud, mis keskenduvad keha tunnetamisele, nagu jooga ja pilates, aitavad sul sirge seljaga istumisest harjumus teha. Treeni lihaseid Pilates ja jooga aitavad ka kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaseid tugevdada. Just need lihased panevad aluse heale rühile. Lisaks parandavad tugevad kõhu- ja vaagnapiirkonna lihased sportlikku vormi ja ennetavad uriinipidamatust. Proovi joogat Lisaks keha tunnetuse parandamisele ning kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaste tugevdamisele aitab jooga suurepäraselt treenida paindlikkust ja lihaseid üle kogu keha. Hakka joogaga tegelema tasapidi ning jälgi muutusi kehas. Vali joogaõpetaja, kes on sinu vajaduste ja võimete suhtes mõistev ning pakub tagasisidet. Toeta selgroogu Selgroogu ümbritsevate lihaste toonus võib naistel pärast menopausi väheneda rohkem kui vananevatel meestel
kaasnevaid hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. Need valitakse individuaalseid vajadusi arvestades, et saavutada tõhus, võimalikult hügieeniline ja mugav ning hea olek. Ööseks valitakse suure imamisvõimega, patsienti ja voodit kuivana hoidev öömähe. Õige kujuga, piisava imamisvõimega öömähe väldib voodiriiete märgumist (Oolo 2003: 314). 3. Tihti saab abi harjutustest. Põie- ja vaagnapõhjalihaste harjutused (Kegeli harjutused) aitavad uriinipidamatust ennetada ja kontrolli alla hoida. Aga harjutuste tegemine nõuab järjekindlust, tulemuse saavutamiseks on vaja vähemalt 6 nädalat järjepidevust. Vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks tuleb pingutada lihaseid 1-2 sekundit ja lõdvestada koos väljahingamisega. Pikendada pingutuste kestust 10 sekundini ning teha nii 10 kokkutõmmet (Merike Mikko Kontinentsusnõustaja MTÜ Inkotuba). 10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE
- Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale - Dissotsiatiivne nägemise kaotus on väga harva täielik - Vaatamata kaebustele nägemise kaotuse üle on patsiendi liikuvus ja motoorne talitlus üllatavalt head - Dissotsiatiivne kurtus või anosmia esinevad harvemini kui tundlikkuse või nägemishäired Dissotsiatiivsed krambid - Liigutuste poolt võivad olla sarnased epileptiliste krampidega kuid ei esine: keelde hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs, puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED - Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded - Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes - Püsivad seisundid, käitumisviisid - Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi - Arenguseisundid - Ilmnevad lapse- või noorukieas - Ei ole psüühilise või ajuhaiguse tagajärg
Uriinipidamatuse all mõistame tahtmatut uriini voolamist kusejuhasse, mis tekitab patsiendile sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Tahtmatu urineerimine on üldiselt sagenähtus. Tervetest naistest üle pooltel kaasneb füüsilise pingutusega tahtmatu urineerimine väikeses koguses. See ei tekita siiski patsiendile probleeme ja seda ei saa pidada uriinipidamatuseks. Arvataks, et umbes 2% kõigist inimestest on uriinipidamatus nii suur probleem, et peab ravi taotlema. Uriinipidamatust esineb mõlemal sugupoolel ja kõigis vanuserühmades ning risk suureneb eaga. Põie ja kusejuha ülesanne on koguda ning hoida neerude poolt toodetud uriini ja tühjendada põis siis, kui see on aja, koha ja ümbruskonna mõttes võimalik. Põie täitudes tühjendaja lihas lõtvub, mis võimaldab koguda küllaltki suurt vedelikuhulka. Samal ajal on kusejuha ja kusepõie kaelalihased kokku tõmbunud nagu ka põieväline sulgurlihas. Selle tagajärjel on kusejuha sulgunud
annaabi.ee 
