INKONTINENTSUS Uriinipidamatus on probleem, mille all kannatavad sagedamini vanemaealised inimesed, eriti naised. Küllaltki sageli eelneb inkontinentsuskaebusi ka vanemaealistel meestel. Vanust peetaksegi tähtsamaks inkontinentsuse esinemisi suurendavaks teguriks. Eestis esineb uriinipidamatust umbes 100 000 inimesel. 65-aastaste ja vanemate inimeste puhul esineb see probleem umbes igal kümnendal inimesel, (7-20% vanuritest). Vanadekodudes ja geriaatrilistes kliinikutes kannatavad uriinipidamatuse all ligikaudu 80% haigetest. Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus. Tihti on uriinipidamatus ka põhjuseks, miks vanurit üldse tahetakse vanadekodusse paigutada. Vanurite uriiniipidamatust soodustavad dementsus, südame-ja veresoonkonna haigused ning halvenenud liikumisvõime. Probleemi tegeliku ulatuse mõistmist raskendab asjaolu, et paljud häbenevad oma haigust või arvatakse,
INKONTINENTSI ABIVAHENDID Uriinipidamatus ehk inkontinentsus on tahtmatu urineerimine koguses, mis põhjustab sotsiaalseid- ja hügieenilisi probleeme. See on laialt levinud probleem ja Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust. See on laialtlevinud probleem, mida saab enamikel juhtudel ravida ning kindlasti saab spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti tõsta. Uriinipidamatuse põhjused võivad olla erinevad: · haigus (parkinsoni tõbi, lihasehaigused, diabeet) · liikumispuue · sünnitus · vanadus Uriinipidamatus esineb naistel ligikaudu kaks korda enam kui meestel - iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Uriinipidamatuse all kannatavate naiste arv suureneb sünnituste arvuga - ligikaudu 10-l protsendil naistest, kes on sünnitanud kolm last, esineb uriinipidamatus. Neli last sünnitanud naiste hulgas on protsent kasvanud 15-ni
HT13 Inkontinents eakatel Inkontinents ehk kusepidamatus on tahtele allumatu uriini väljavool põiest, eeskätt naistel esinev tervisehäire. Pensionieas kannatavad uriinilekke all ligi pooled nii meestest kui naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi: äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus. Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud: mitmesugused psühhootilised seisundid, mis võivad olla tingitud ravimitest või muudest põhjustest. Inkontinents on üks sümptomitest ja võib taanduda psüühikahäire möödudes. Deliirium ehk äge segasusseisund, mille tõttu inimene ei tea, millal tal on
10 000 küsimustikku 5 332 vastati (53%) Ankeeti küsimusi gruppeerimine psühholoogilised sümptomid posttraumaatilise stressi sümptomid keha muutused sünnitamisega seotud sümptomid imetamise probleemid äge väsimus Vastused 10., 60. ja 90. päeval pärast sünnitamist Statistiline analüüs Tulemused Kõige rohkem sümptomeid oli naistel 10. päeval. Naiste tervis, kellel kasutati vaakumit, oli keskmine teiste sünnitamisviiside vahel. Uriinipidamatuse ja seljavalude risk oli kõrgem nendel, kes sünnitas vaakumi või tangide abil. Naistel, kellel oli erakorraline keisrilõige või sünnitamise ajal kasutatud tangid, tervis ja heaolu oli viletsam. Naistel, kellel oli sünnitamise ajal kasutatud tangid, kannatasid suurema tõenäosusega posttraumaatilise stressi sümptomeid 3 kuud pärast sünnitamist. Psühholoogiliste probleemide vähendamise või kadumisega langes ka füüsiliste probleemide aktuaalsus.
adrenaliinile: vererõhu tõus, müokardi kontraktiilsuse tõus, naha ja neerude veresoonte spasm. Vasopressoorne toime palju kordi nõrgem kui adrenaliinil, kuid toimeaeg 7-10 korda pikem. Gripi teedes - pseudoefedriin KNS stimulant Põhjustab müdriaasi Bronhilihaste lõõgastumine Toimib peamiselt alfa1-retseptoritesse Fenüülpropanoolamiin Kasutatakse uriinipidamatuse raviks koertel. Suurendab sfinkteri toonust (α1), lõõgastab põielihast, mis võimaldab rohkem uriini põide koguda. 14. Beeta2-mimeetikumid? Selektiivsed 2-mimeetikumid, et vältida segatüüpi ainete kasutamisel tekkivat bronhide lainenemisega kaasnevat kardiostimuleerivat efekti (näit. adrenaliini puhul). Enamik neid aineid imenduvad suukaudsel manustamisel ja omavad pikemat bronhe laiendavat toimet.
Närvirakke ajus on sündides palju rohkem kui inimene elu jooksul kasutada suudab. Vana inimese kesknärvisüsteem on palju vastuvõtlikum kahjulikele toimeainetele (hapnikupuudus, mürgitused, sh alokolimürgitused)kui noortel. Autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib siseorganite tegevust, on rohkem seotud ealiste muutustega. Nii muutub eakal inimesel vererõhk kehaasendist sõltuvalt palju rohkem kui noorel ning eelsoodumus uriinipidamatuse ja kõhukinnisuse tekkeks on suur. Kaebuste teke on seotud mingi teise teguriga krooniline haigus, ravimi või alkoholi kasutamine. (E-Õpe) (E-Õpe) 4. Välised muutused 7 Üks universaalsemaid tunnuseid on naha muutumine kortsuliseks, õhukeseks ning laiguliseks. Naha pigmendisisalduse muutused ei ole eakamatel inimestel haigusega seotud. Nahale võivad tekkida ka kõrgemad näsalised moodustised nn. vanuritüükad
Mähkmed on valmistatud kas riidest või sünteetilisest materjalist. Riidemähkmed võivad olla puuvillasest riidest, kanepist, bambusest või mikrofiibrist, neid pestakse ja kasutatakse uuesti. Ühekordsed ehk teipmähkmed koosnevad erinevatest sünteetilistest materjalidest ning on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Mähkmeid kasutatakse põhiliselt väikestel lastel, kes ei oska veel potil käia või märgavad voodit. Samas, neid võivad kasutada ka täiskasvanud, kes kannatavad uriinipidamatuse all, samuti kasutatakse mähkmeid olukordades, kus tualetikasutamine on võimatu, näiteks voodihaiged vanurid, aga ka inimesed, kes töötavad ekstreemsetes tingimustes, näiteks astronaudid. Käsitlen oma analüüsis põhiliselt teipmähkmeid, kuid käin põgusalt üle ka uuesti moodi tulnud riidest pestavad mähkmed. 3.1 Areng Esimene ühekordne mähe leiutati ja patendeeriti 1948. aastal. Alates esimese teipmähkme leiutamisest on neid pidevalt täiustatud, näiteks kasutatakse
diureetikumide ajastamise muutmine võivad märkimisväärselt parandada sümptomeid. Noktuuria on osa üliaktiivse põie sündroomist, on tõendeid selle kohta, et vedeliku tarbimise vähendamine 25% võrra on saavutatav ja efektiivne (Abrams 2008: 6). Soovitatakse vähendada vedeliku tarbimist õhtul või enne magamaminekut, sest see võib paljudel inimestel olla kasutu ja isegi kahjulik neile, kellel võib olla seotud probleeme, näiteks kõhukinnisusega (Johnson 2005: 53). 2. Uriinipidamatuse abivahend. Mähkmed on mõeldud kergendama uriinipidamatusega kaasnevaid hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme. Need valitakse individuaalseid vajadusi arvestades, et saavutada tõhus, võimalikult hügieeniline ja mugav ning hea olek. Ööseks valitakse suure imamisvõimega, patsienti ja voodit kuivana hoidev öömähe. Õige kujuga, piisava imamisvõimega öömähe väldib voodiriiete märgumist (Oolo 2003: 314). 3. Tihti saab abi harjutustest
järgult aastate jooksul. Varajases staadiumis on mälu häire kerge, kuid hilises staadiumis kaotavad isikud võime suhelda teiste isikutega ning võime kontakteeruda ennast ümbritseva keskkonnaga. Iseloomulikud sümptomid on segadus (tunne), halb otsusvõime, suhtlemishäired, ärritatavus, enesessetõmbumine ja hallutsinatsioonid. On täheldatud ka krampide, Parkinsoni tõvele iseloomulikud omaduste, lihastoonuse tõusu, müokloonuse, uriinipidamatuse ja mutismi esinemist. Alzheimer on dementsuse kõige levinum vorm ning üldine termin kirjeldamaks mälu ja teiste intellektuaalsete võimete nõrgenemist piisavalt, et põhjustada probleeme igapäevaelu toimetulekuga. Peale diagnoosi saamist elab enamus alzheimeri tõvega patsiente keskmiselt kaheksa aastat. Haiguse kliiniline kestvus võib olla ka tunduvalt pikem. Alzheimerit põdev isik võib elada kuni kakskümmend viis aastat. Elulemus sõltub vanusest ja teistest tervist mõjutavatest
· Hinnata eaka toitumisalaseid teadmisi, vajadusel selgitada adekvaatsete toitumisharjumuste olulisust, määratleda kehaline koormus ja toitainevajadus. · Valida toit, mille tarbimine on lihtne ja maitseb eakale, vajadusel abistada söömisel, anda söömiseks piisavalt aega ja anda üks toit korraga. Ainevahetushäired. Probleemi kirjeldus: · Kroonilise psüühikahäirega eakal võib olla häiritud ainevahetus ning tal võib olla probleeme uriinipidamatuse või kõhukinnisusega. · Eakad eritavad korraga vähem uriini, kuid teevad seda sagedamini kui nooremad, vähenenud söömise tõttu väheneb ka rooja hulk. · Eakas võib unustada, kus on tualettruum, kuidas seda kasutada või pidada tualetiks hoopis muuks otstarbeks mõeldud ruume. Tegevusjuhised: · Viia eakas regulaarselt tualetti, selgitada mida seal on vaja teha ning vajadusel seejuures abistada, vältides kiirustamist.
hooldussuhetest. Tuleb arvestada patsiendi võimalikke somaatilisi haigusi ja sobitada ahistuse ning somaatilise haiguse ravimid. Võib kasutada psühhoteraapiat ja noorematel hirmuseisundis olevatel patsientidel on saadud positiivset efekti õppimisteraapiaga. Bensodiatsepiine kasutatakse nii ägeda ahistuse raviks kui ka pikaajalise ravimina. Paanikas olevaile patsientidele mõjub kiiresti klonatsepaam väikese annusena (0,25-2 mg ööpäevas). Uriinipidamatus Uriinipidamatuse all mõistame tahtmatut uriini voolamist kusejuhasse, mis tekitab patsiendile sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Tahtmatu urineerimine on üldiselt sagenähtus. Tervetest naistest üle pooltel kaasneb füüsilise pingutusega tahtmatu urineerimine väikeses koguses. See ei tekita siiski patsiendile probleeme ja seda ei saa pidada uriinipidamatuseks. Arvataks, et umbes 2% kõigist inimestest on uriinipidamatus nii suur probleem, et peab ravi taotlema. Uriinipidamatust esineb mõlemal