Antiikfilosoofia
ning ka kodumaiste toot-like jõudude arengu jälgimine. Teadusliku maailmavaate
tekkimist hõlbustas preestrikasti ja usudogma puudumine. Joonia oli 7. ja 6. saj.
e.m.a. kreeka kultuuri keskus. Mileetoses, Joonia tähtsaimas linnas, tekkis joonia
natuurfilosoofia. Selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises
jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad.
Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna. Urgalgeks pidas Thales vett
või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli
maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana
(hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid
looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia,
kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev
ka poliitikuna.
annaabi.ee 
