produkt lõigatakse proteaasi abil erinevateks viirusvalkudeks) Close-up view of an infected T cell, showing HIV particles → budding from its surface APOBEC → viirusevastane kaitsemehhanism APOBEC valk deamineerib viiruse genoomis tsütosiini uratsiiliks, põhjustades mutatsioone → viirus nõrgeneb Virion Infectivity Factor Vif – kodeeritud HIV-i poolt kaitseb viirust APOBEC toime vastu
metaboliidid). Nad paiknevad vastsünteesitud mRNA 5´- otsa läheduses. * RNA alternatiivse splaissingu negatiivne ja positiivne kontroll Negatiivne kontroll-repressorvalk seostub pre-mRNA-l kindlala järjestusele ning blokeerib splaissingu valkudenligipääsu. Positiivne kontroll- splaissingu valgud ei suuda eraldada kindlat intronit ilma aktivaatorvalguabita RNA toimetamine A-st l-ks-adeniini desaineerimine inosiiniks (aDAR ensüüm) C-st U-ks tsütosiiini deamineerimine uratsiiliks mRNA transport tuumast tsütoplasmasse on rakus rangelt reguleeritud. * Kontroll translatsiooni tasemel sh Shine-Dalgarno järjestus, translatsiooni alustamise kaks mehhanismi (nt rakkudes ja viirustes) Bakterites kontrollib mRNA translatsiooni konserveerunud nukleotiidne järjestus (Shine-Dalgarno järjestus), mis asub alustava AUG koodoni ees 1. Cap-dependent mechanism- Rakkudes algab translatsioon mRNA 5´-otsast AUG
transitsioonid puriin asendub puriiniga, pürimidiin pürimidiiniga (AG; CT) ATGC; CGTA transversioonid puriin asendub pürimidiiniga ja vastupidi; GCTA; CGAT Sellised vead võivad tekkida DNA replikatsioonil ning sageli DNA polümeraas mingil põhjusel neid ei kõrvalda. 2.2. Vale paardumine. N-aluste tautomeeria 1. N-aluste deamineerimine selle tulemusena vastav N-alus kaotab aminorühma. See võib toimuda spontaanselt: Tsütosiin muutub uratsiiliks 5-Metüültsütosiin muutub tümiiniks Mutageenide toimel: hüdroksüülamiinide toimel Tsütosiin muutub uratsiiliks Tsütosiin muutub hüdroksüülaminotsütosiiniks (viimane paardub adeniiniga) bisulfitite toimel 11 Tsütosiin muutub uratsiiliks (ainult üksikahelalises DNAs) lämmastikushape toimel
mitme valgu sünteesi eest, eukarüootsetes rakkudes ainult ühe valgu sünteesi eest. · snRNA väike tuuma RNA, oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA'ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse · siRNA väike interfereeriv RNA, osaleb transkriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA ja DNA erinevus Tsütosiin desamineerub spontaalselt uratsiiliks. DNA vigu parandavad ensüümid tunnevad ära sellised mutatsioonid ja asendavad uratsiilid tsütosiinidega. Et ei oleks vaja teha vahet natiivse U ja mutatsioonilise U vahel, siis on DNA sisaldab uratsiili asemel tümiini, seega kõik DNA's leiduvad uratsiilijäägid pärinevad mutatsioonidest ning kuuluvad asendamisele tsütosiinidega. RNA kõrvutiasetsevad 2' ja 3' OH-rühmad muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile, DNA on aga 2'-OH puudumise tõttu stabiilsem.
metaboliidid). Nad paiknevad vastsünteesitud mRNA 5´-otsa läheduses. RNA alternatiivse splaissingu negatiivne ja positiivne kontroll (repressor- ja aktivaatorvalgud) Neg kontroll- Repressorvalk seostub pre-mRNA-l kindlale järjestusele ning blokeerib splaissingu valkude ligipääsu Pos kontroll- Splaissingu valgud ei suuda eraldada kindlat intronit ilma aktivaatorvalgu abita RNA toimetamine A-st I-ks- adeniini desaineerimine inosiiniks (ADAR ensüüm) C-st U-ks tsütosiini deamineerimine uratsiiliks (apolipoproteiin B äralõigatud osaga vorm) mRNA transport tuumast tsütoplasmasse on rakus rangelt reguleeritud. HIV puhul- osa viiruse mRNA jääb splaissimata ja ei tohiks tuumast lahkuda, splaissitud mRNA alusel süntesitakse Rev valk, mis toob ka splaissimata mRNA tuumast välja. mRNA-de ümberpaiknemine raku tsütoplasmas peale tuumast väljumist. Transport mööda tsütoskeletti ja seostumine ankuvalkudega Juhuslik difusioon ja seostumine ankuvalkudega
Lämmastikushape (HNO3) Lämmastikushape on potentsiaalne mutageen nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le. See kemikaal põhjustab kõigi nelja nukleotiidi puhul lämmastikaluste oksüdatiivset deamiinimist, konverteerides amino-rühma keto-rühmaks. Selle tulemusena võib muutuda lämmastikaluse paardumisspetsiifika. Näiteks adeniinist tekib hüpoksantiin, mis paardub tümiini asemel tsütosiiniga. Tsütosiin konverteeritakse uratsiiliks ja see paardub guaniini asemel adeniiniga. Guaniini deamineerimisel moodustub ksantiin, kuid ksantiin, nii nagu guaniingi, paardub tsütosiiniga. Kuna adeniini deamineerimine põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas. Seega võivad lämmastikushappe poolt indutseeritud mutatsioonid lämmastikushappe toimel ka tagasi reverteeruda. Akridiinvärvid
Lämmastikushape (HNO3) Lämmastikushape on potentsiaalne mutageen nii replitseeruvale kui ka mittereplitseeruvale DNA-le. See kemikaal põhjustab kõigi nelja nukleotiidi puhul lämmastikaluste oksüdatiivset deamiinimist, konverteerides amino-rühma keto-rühmaks. Selle tulemusena võib muutuda lämmastikaluse paardumisspetsiifika. Näiteks adeniinist tekib hüpoksantiin, mis paardub tümiini asemel tsütosiiniga. Tsütosiin konverteeritakse uratsiiliks ja see paardub guaniini asemel adeniiniga. Guaniini deamineerimisel moodustub ksantiin, kuid ksantiin, nii nagu guaniingi, paardub tsütosiiniga. Kuna adeniini deamineerimine põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas. Seega võivad lämmastikushappe poolt indutseeritud mutatsioonid lämmastikushappe toimel ka tagasi reverteeruda. Akridiinvärvid
annaabi.ee 
