mereveest, kus selle sisaldus on 0,003 ppm (parts per million), mis muudab uraani ressursi piisavaks tuhandeteks aastateks. Tõsi selle hind tõuseb küll pea kolm korda, kuid arvesse võttes kütuse osa tuumaenergia hinnas on see väike. Samas USA ja Venemaa vahel 2010.a. sõlmitud START kokkuleppe kohaselt väheneb maailma tuumaarsenal 650 tuumalõhkepea võrra, mis eeldatavasti lähevad kasutusse tuumaenergia tootmiseks. Maailmas on praegu ülekaalukalt suurim uraanitootja Austraalia. Järgnevad Kasahstan, USA, Kanada, L-Aafrika Vabariik, Nigeeria jt. Kuid ka Eesti maavarade hulka kuulub arvestatav hulk uraaniresurssi. Nimelt sisaldab diktüoneemaargilliit ehk meie teine põlev kivi uraani 20 -1000gr/tonnis. Üksnes Toolse fosforiidimaardlas arvatakse seda olevat kokku 27000 t. Lisaks on teda ka fosforiidis endas 0,2-0,4 milj. tonni. Üksnes Kabala kaeveväljal leidub seda 11000 t ümber. Veelgi enam
nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki ning väärismetalle, asbesti ja kaalisoola. Kanada on vabamajandusega riik, kus jõukus on suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Teeninduses on tähtsamad jaekaubandus ja äriteenused. Esimesest sektorist on tähtsamad metsa- ja naftatööstus. Haritavat maad on 5,2% territooriumist ja peamised põllumajandussaadused on nisu, oder, raps, tubakas, puu- ja köögivili ning piimatooted. Kanada on maailma suurim tsingi- ja uraanitootja (1/3 maailma toodangust). Tööstustoodangust on ülekaalus transpordivahendid, kemikaalid, maavarad, toidukaubad, puidu- ja paberitooted, kalatooted, nafta ja maagaas. Kanada ja USA riiklikud elektrivõrgud on ühendatud ja Kanada on üks väheseid arenenud riike, kes ekspordib energiat (maailmas energiatootmise mahult 5. kohal). Maagaasivaru on 1,6 triljonit m3 ja naftavaru 24,4 miljardit tonni. Kanada on väga tihedates sidemetes USAga, kuhu eksporditakse suur osa naftast ja
annaabi.ee 
