ajaskaala!) võimaldab kasutada radioaktiivse süsiniku meetodit orgaanilise aine vanuse kindlakstegemisel. Meetod on levinud eriti arheoloogias kirjakunstieelsete kultuuride dateerimisel. Maa looduslik radioaktiivsus põhineb uraanireal Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris kosmiliste kiirte toimel. Radioaktiivse ja tavalise süsiniku vahekorra järgi saab hinnata orgaanilise aine vanust. Tehnogeenne radioaktiivsus. Käesoleval ajal on lisaks uraanirea elementidele loodusesse sattunud küllaltki suurel hulgal ebastabiilsete tuumadega isotoope, mis pärinevad inimtegevusest. Et nende mõju elusloodusele on kahjulik, on seda nähtust hakatud nimetama ka radioaktiivseks. Enamus nimetatud isotoopidest pärineb tuumatehnoloogia kasutamisest (tuumarelv, tuumaenergeetika ning nende jaoks vajalike materjalide tootmine), mistõttu probleem kuulub keskkonnakaitse valdkonda. Leidumine, omadused
SISSEJUHATUS Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitus-materjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed. Radooni sisaldus pinnaseõhus peetakse madalal
[3, lk 35] 3 Radoon vees Pinnavetes (jõgedes, järvedes, merevees) on radooni väga vähe. Tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured, tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [7, lk16] 3.1 Radoon Eesti põhjavees Põhjavesi sisaldab peamiselt uraanirea elemente : uraani, raadiumi ja radooni. Kiirgusohutuse seisukohalt oluline radioaktiivne komponent on radoon. 1994 1998 aastatel läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal [8, lk 6-8] oli : o Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83 - 43,22 Bq/l ; o Ordoviitsium kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike : 4,8 14,4 Bq/l (erandina üks puurkaev);
raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3
[7] Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. [7] Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema
geograafilise jaotuse süstemaatiline uuring. Keskmised radionukliidi kontsentratsioonid Eesti pinnases varieeruvad lokaalselt laiades piirides, kuid nad on, välja arvatud ca poolteist korda väiksem tooriumisisaldus, lähedased ülemaailmsetele keskmistele. Tulemused näitavad keskmisi suurusi oluliselt ületavaid lokaalseid uraani/raadiumisisaldusi, Tsernobõli avarii radiotseesiumi sadenemisi ning uraanirea 238U/226Ra mittetasakaalulisust Virumaa pinnases. Suure arvu pinnaseprofiilide radionukliidisisalduse korrelatsioonidest järeldub ka Eesti keskmisest erineva 238U, 226Ra/232Th-suhtega pinnaste esinemine. Selle ala muld on tugevalt mõjustatud kahe suure põlevkivielektrijaama lendtuhast, sh selle looduslike radionukliidide sadenemisest. Paljudes Eesti piirkondades on joogivee radionukliidisisaldus ja sellest saadav aastadoos suurem kui vastav Euroopa Liidu aktsioonitase
jpg ) Illustratsioon 9 Tsernobõli tuumaelektrijaama reaktor pärast katastroofi (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/1/1b/Chernobyl_Disaster.jpg ) RADOON Tegemist on loodusliku radioaktiivse gaasiga. Ta on värvitu ja lõhnatu ning kuulub intergaaside hulka, see tähendab, et ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Radoon võib lahustuda vees, veres, ja ka koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgast, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine booridesse, sealt edasi on võimalik liikuda difusiooni teel, samuti transpordituna õhu ja veega. Tema poolestusaeg on kõigest 3,8 ööpäeva. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris sisaldus välisõhus on 10-20Bq/m3. Radooni kontsentratsioon võib ohtlikumaks muutuda
Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. 21. Eksponentvalemi kasutamine: uraanirea isotoopkoostis, süsinikuproovi vanus, radioaktiivse kiirguse intensiivsuse langus või kaitsekihi paksus kiirguskaitses. Tuumareaktsioonide energiasaagise leidmine massidefekti graafiku järgi.
Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. 21. Eksponentvalemi kasutamine: uraanirea isotoopkoostis, süsinikuproovi vanus, radioaktiivse kiirguse intensiivsuse langus või kaitsekihi paksus kiirguskaitses. Tuumareaktsioonide energiasaagise leidmine massidefekti graafiku järgi.
Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 2040m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10 20 Bq/m3
üldse mitte? Australopiteegi puhul (2-3 MAT) soovitaksin statigraafilise liigestamise (suhtelist vanust saab korreleerida asukohaga kivimikihis stati üksuste eristamise abil) ja kaalium-argoon kella (settekivimites argoon alles). Ei soovitaks süsinik-14, puurõngaste ega luminestsentsi järgi dateerimist, sest need meetodid ei ole antud juhul usaldusväärsed. Saab kasutada paleomagnetismi, mis kinnitaks stati iseärasusi. Ka mõned uraanirea lagundamised tuleksid kõne alla. 10. Missuguseid ajastuid Fanerosoikumis iseloomustab nn külmhoone-periood? Külmhoone tsükkel iseloomustab Kambriumi, Karboni ja Uusaegkonda (67mln aastat tagasi kuni praeguseni). 11. Mida võib välja lugeda kivimite jääkmagnetismist? Ühte asjaolu kasutas ära 1956. aastal Edward Irving. Missugune oluline geoloogiline hüpotees sai seejärel üldaktsepteeritavaks?
annaabi.ee 
