Üle 60% uuritud hõbedavarudest paikneb Ameerikas ja Austraalias. Ameerika mandril on esikoht Mehhikol, järgnevad Kanada, USA ja Peruu. Aasia ja Euroopa toodavad hõbedat enamvähem ühepalju. 1970. aastate algul pärines umbes 20% kapitalimaade hõbedatoodangust hõbedamaakidest, kuid nende osatähtsus väheneb aastaaastalt. Ülejäänud 80%hõbedast saadakse plii, tsingi, vase, koobalti, nikli, kulla ja uraanimaakide töötlemise kõrvalsaadusena, kusjuures peamiseks on pliitsingimaagid, mis annavad umbes 50% hõbedatoodangust. Aastal 1975 oli kapitalistlike riikide hõbedavajadus üle 11 000 tonni, toodeti aga umbes 8000 t. Nõudmise ja pakkumise vahe kaeti sekundaarse hõbedaga, mis saadi müntide ümbersulatamisest ja riigivarudest. Lääne spekulantide kulla afäärid ja kullapalavik on üldtuntud. Ka hõbe on palju pahandusi teinud.
5000 korda vähem kui Ra) isotoobid m = 210 – 218 on looduslike radioaktiivridade liikmed (üldse tuntud 27 isotoopi), looduses max. poolestusajaga 138 päeva - Po - 210 tehislik 103 aastat - Po – 209 Saadakse suuremates kogustes (grammides): 209 Bi kiiritamisel neutronitega (→ 210 Po) või prootonitega (→ 209 Po) mikrokogustes: uraanimaakide töötlemisel Eraldamiseks kasutatakse ekstraktsiooni, ioonivahetust, sublimatsiooni jm. Metallilist Po (lihtaine) saadakse PoS või PoO2 lagunemisel (500ºC) 3.24.2. Füüsikalised omadused pehme hõbevalge metall, tuntud mitu kristallmodifikatsiooni sulamistemp 254ºC, ρ = 9,14 g/cm3 3.24.3. Keemilised omadused, ühendid oksüdatsiooniastmed: -II, II, IV (stabiilseim) ja VI Õhus oksüdeerub Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane)
annaabi.ee 
