Kiiretest pealetungidest sai kurnamissõda, mis sõna otseses mõttes kurnas nii sõdureid, riiki kui kogu maailma. Riigid, kes olid sõjas ei suutnud enam enda majandusega välja tulla, mille tõttu tuli abi otsida teistelt kontinentidelt. Suurimaks ja üheks võimsaimaks naabriks üle Atlandi ookeani oli USA, mis oli kuni 1917. aastani Antandile laenu pakkunud, kuid seoses Ameerika kodanikke vedanud reisilaeva uputamisega pidi ka see riik sõtta sekkuma, olgugi et sõja lõpu aastatel. Inimkaotused olid aga seoses uue sõjatehnikaga, mida tegelikkuses ei osatud strateegiliselt rakendada, tohutavalt suured, küündides 10 miljoni inimeseni, kellele lisandus 20 miljonit haavatud sõdurit. 3, 5 miljonit jäi vigaseks, mis tundus mõnele noorele sõdurile suurema karistusena kui surm.
SINESTO kaitseb efektiivselt. SINESTO püsib puidu 1-2 mm pinnakihis. Toimeained seotakse puidu rakkudega ning üks tund töötlemisjärgset kuivamist muudab nad vihmaveega mahapestamatuteks. Parim on teha SINESTO-töötlust vahetult pärast saekaatrist läbilaskmist. Siis saab saematerjal sinavuskaitse enne järgnevaid töötlusetappe. Töötlus on kerge. Uputustöötlus saematerjalile. Tavaliselt tehakse SINESTO-töötlust puitmaterjali paketi uputamisega SINESTO lahusega täidetud vanni. Lahuse kontsentratsioon sõltub töödeldavast materjalist, kastmisajast ning kohalikest tingimustest. Eesti kliimas on männi- ja kuusesaematerjali töötlemiseks sobiv lahuse kontsentratsioon vähemalt 5%. Uputusaeg vaheliistudega paketile on üks minut, tiheda paketi puhul määratakse uputusaeg igal konkreetsel juhul eraldi. SINESTO väike pindpinevus lubab tal tungida ka tiheda paketi keskosasse. Kõva lehtpuu (kask) töötlemisel on sobiv lahuse