tunnustab lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud rohkem, kui ühiskond neilt oodanud- meie aja kangelasi. Selle heategevusprojekti valgusvihku astuvad just täiesti harilikud inimesed, kes on korda saatnud midagi suurt ja sellega teinud suure heateo mitte endale, vaid kellelegi teisele. Eelmisest aastast jäi meelde südantliigutav lugu koolipoisist Gert Kariverest, kes ei pidanud paljuks pääasta enda noorem vend uppumissurmast jääkülmas vees. Märkimisväärne on juba asjaolu, et niivõrd noor poiss suutis sellises olukorras ratsionaalselt mõelda ja üldse midagi ette võtta- see on tõeline kangelastegu. Selle projekti raames toodi avalikkuse ette veel mitmeid kümneid ülla ja omakasupüüdmatu teo kordasaatjaid ning kõik nad said ka autasustatud: arst, kes tegeleb erivajadustega lastega; bussijuht, kes päästis autoõnnetusse
raha, siis minu annetatud raha eest saavad mitu last kõhu täis, mis teeb neid õnnelikuks ja samas ka mind, kuna ma olen nende aitamiseks midagi reaalselt ära teinud. Kant rõhutas, et just kavatsus oma kohustust täita on tähtis, mitte niivõrd konkreetne tegu ja selle tagajärjed. Järjekordselt ma ei nõustu Kanti filosoofiaga. Loomulikult on kavatsus ja hea tahe oluline, kuid siiski usun, et olulisem on teo tulemus ja tagajärg. Näiteks kas on olulisem teise inimese uppumissurmast päästmine või kavatsus seda teha ? Kahtlemata on olulisem siinkohal tegutsemine kui ainuüksi hea tahe. Samamoodi ka õpetajad ei hinda koolis mitte minu kavatsusi teha hästi tööd ära, vaid hindavad siiski tehtud tööde tulemust. Kanti eetika ehk kohustuse eetika ei ole minu meelest eetika, mille järgi peaks oma elu kujundama, kuna see keskendub rohkem mõte arendusele kui reaalsetele tegudele. Ma leian,
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda.
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda.
teda armastab. Tema lumememm-kratt sulab, ning ta otsustab sõita mõisa, oma armastatule järele. Teel sinna aga tuleb Vanapagan Hansule järgi, ning keerab tal kaela kahekorra. Hansu surmast meeleheitele aetud Liina on valmis end uputama, sest nüüd oli tal kindel saatus abielluda Õuna Endliga, kes tema isale väga meeldis, ning kes talle ,,passima" pidi. Liina püüab end jõkke uputada, kuid tänu Imbi ja Ärni ülimale uudishimule päästab vanapaar teda uppumissurmast. Seepeale leiavad nad metsast aga kauaotsitud rahapaja. Vanapaar, ülimalt õnnelik, otsustab anda ühe koti Liinale, ning läheb koju oma raha uuesti maha matma. Liina aga suundub koju, leppides oma saatusega abielluda Õuna-Endliga. Rein on juba peaaegu valmis oma tütre Endlile lubama, kui selgub, et Endel on pärast Hansu surma mõisa uus kubjas. Rein, kes jälestab mõisa ja kõiki kel sellega pistmist taganeb oma lubaduses anda enda tütar Endlile naiseks
Oskar tahtis üha rohkem mõisaaidast ja mujaltki virutada. Selle tarbeks meisterdas ta majakõrguse krati. Jba esimest korda väravast väljudes jäi ta aiapostide vahele kinni, rabeles koledasti ja läks lõpuks põlema. - Sakste toatüdruk Luise temast räägitakse ka põhiliselt seoses parunessi tagant asjade virutamisega seoses - Vanapaar Ärni ja Imbi, kes alati saama peal väljas olid, aga otsustavas olukorras Räägu Reinu tütre Liina uppumissurmast päästsid. Imbi ja Ärni merilehmadega rannas (,, kui inimesel õnnestubmerilehma über üks ring kõndida, siis lehm enam merre ei saa") Aida-Oskar võttis poodud mehe kuju, et lehma endale saada, mis al ka õnnestus. - Muna Ott 10 aastat oli Ott põrgus Vanapaganale katelde all tule hoidjaks. Sai aga ametist lahti, kuna läks lodevaks ja jäi vargusega vahele. Nüüd tuli ta taas maa peale ja temast sai kirikhärra juures armulauaveinide meister
Ka isa ise tundis end sellepärast halvasti.Louis riputas kaela oma tahvli,võttis kaasa trompeti ja lendas uuesti Sami juurde,et küsida nõu,kuidas raha saaks,et trompet kinni maksta.Esimese asjana muretses Sam talle muusikaõpiku,mille järgi lind saaks mängima õppida.Kui mäng selge,muretses Sam talle esimese töökoha Kookooskoosi poistelaagris,kus ta pidi trompetit puhuma nii hommikul,lõunal,kui õhtul.Lastele ta väga meeldis ja ka luik oli tööga rahul.Ta päästis ühe poisi uppumissurmast,sai kuulsaks ja talle anti selle eest medal.Kuna ta kuulsus oli levinud,sai ta kutse Bostonisse tööle minna.Ta otsustaski selle töö kasuks,lasi ennem ainult Samil oma jala ujunaha sisse lõhed lõigata,et ta saaks varbaid liigutada.Tänu sellele sai ta nüüd õppida trompetil igasugust muusikat mängima.Bostonist edasi sai ta töökutse Philadelphiasse.Seal ööbis ta loomaaias ja õhtuti töötas ööklubis.Ta oli väga kuulus.Ühel päeval sattus suure tormi
vormis olevale mehele. Peolt lahkudes nägigi Taavi Martat, kuid ei saanud temaga rääkida. Marta, kes samuti varakult lahkus oli Taavi nägemisest jahmunud ega suutnud magada. Peagi tuli ta juurde vigastatud Peetal Rause. Ta olevat bandiitide kätte jäänud. Kolmeteistkümnes peatükk Levisid kuuldused, et üks mees oli vangist vabastatud. See süstis Ilmesse lootust. Nad läksid Taaviga kodutalu külastama. Ilme püüdis end lapse haua kõrvale jõkke ära uputada. Taavi päästis ta uppumissurmast. Marta oli appikarjumise peale haiglasse viidud. Sealt naastes oli ta muutunud kalgimaks ning ta soovis Taavile ja Ilmele kätte maksta. Samuti tekitas ta pahandusi vallamajas-ta päevitas alasti teades, et Turban teda aknast näeb. See tekitas tülisid Turbani ning ta naise vahel. Ükskord ilmus päevitamise ajal Marta juurde ka Reku. Saanud teada, et ta meeldib koerapoisile, meelitas ta Reku granaati punkrisse viskama. Marta, kes muidu oma isaga väga ei suhelnud, kutsus ta nüüd enda juurde
KOLMAS STSEEN Pierrot märkab Don Juani oma naise kätt suudlemas. Müksab teda, et too liiga üle ei kuumeneks seal. Don Juan tõukab vastu. Küsib, et kus see tolvan siia sai. Pierrot nõuab oma õigusi liiga kaua ning saab mehel rodumisi kõrvakiile. Charlotte on samuti Pierroti peale pahane, eriti selle pärast, et too pole õnnelik, et too mees ta ära võttis ning temast nüüd proua saab. Pierrot on hämmingus. Soovib, et ta ei oleks meest uppumissurmast päästnud. Don Juan saab selle peale pahaseks ning hakkab meest taga ajama, et talle peksa anda. Sganarelle palub tal vennikese sinnapaika jätta. Pierrot astub nende vahele, Don Juan hakkab lööma, kui järsku Pierrot laseb pea alla ja Sganarelle saab kõrvakiilu. Sai nüüd oma heategevuse eest. Pierrot läheb oma tädile ära rääkima, et mis seal kõik sünnib. NELJAS STSEEN Don Juan on räägib, et nüüd saab temast kõige õnnelikuim mees ning et ta ei vahetaks oma õnne
vormis olevale mehele. Peolt lahkudes nägigi Taavi Martat, kuid ei saanud temaga rääkida. Marta, kes samuti varakult lahkus oli Taavi nägemisest jahmunud ega suutnud magada. Peagi tuli ta juurde vigastatud Peetal Rause. Ta olevat bandiitide kätte jäänud. Kolmeteistkümnes peatükk Levisid kuuldused, et üks mees oli vangist vabastatud. See süstis Ilmesse lootust. Nad läksid Taaviga kodutalu külastama. Ilme püüdis end lapse haua kõrvale jõkke ära uputada. Taavi päästis ta uppumissurmast. Marta oli appikarjumise peale haiglasse viidud. Sealt naastes oli ta muutunud kalgimaks ning ta soovis Taavile ja Ilmele kätte maksta. Samuti tekitas ta pahandusi vallamajas-ta päevitas alasti teades, et Turban teda aknast näeb. See tekitas tülisid Turbani ning ta naise vahel. Ükskord ilmus päevitamise ajal Marta juurde ka Reku. Saanud teada, et ta meeldib koerapoisile, meelitas ta Reku granaati punkrisse viskama. Marta, kes muidu oma isaga väga ei suhelnud, kutsus ta nüüd enda juurde
jaanuaril 1928.aastal Pärnus sündinud eesti rahvalaulik. Rohkem on Virve tuntud Kihnu saarel Järsumäe talus asuva elukoha järgi Järsumäe Virvena või Kihnu Virvena. Praeguseks on ta lauluema staatusesse tõusnud ning populaarne nii vanade kui noorte hulgas. Ta on ligi 400 laulu autor, tema tuntuimaks lauluks on "Mere pidu", mille sõnad on toodud lisa 1 all. Laul sündis Virvele peaaegu saatuslikuks saanud kogemuste tagajärjel kaks korda uppumissurmast pääsenuna kirjutas ta kurbadest kogemustest lõbusa laulu. Selle laulu tegi kuulsaks ansambel Kukerpillid, kelle repertuaari on Virve andnud kümneid lugusid. Järsumäe Virve teine plaat ilmus 2007. aastal koostöös Olavi Kõrrega, sellel kõlavad Virve laulude töötlused. 2008. aasta novembris käis ta oma pereansambli, Manija Poiste ja Kihnu käsitöömeistri Härma Roosiga Venezias. Ta osales detsembris 2008 TV3 saates "Võta või jäta", võites seal vaid ühe sendi.
saatis ka lehmad koju. Naabrimees oli naise ,,heledast jaalest" nii vaimustuses, et jäi veel tükiks ajaks lõhutud aia juurde seisma. Kui Pearu ja andres juhtunust kõrsis vestlesid, tekkis nende vahel äge vaidlus. XI Võeti uus tüdruk Mari. Mari noris pidevalt pere sulast Jussi, kes nüüd kiuste paremini tööle hakkas.Ükskord uhkeldas Juss jõest üle ujumisega. Tagasi ujudes tekkis tal, aga kramp ning peremees pidi ta uppumissurmast päästma. Peale seda ei julgenud Mari teda tükk aega norida. Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis.
taevasse, sest ta oli nii tagasihoidlik, vagur ja vaikne. Jõudis tagasi noor Ants välismailt koos oma koolivendadega. Jahiti, püüti kala ja vähki. Kord, aga, kui öösi vähke püüti suure lõkke ja viinajoomise saatel, leiti hommikul Ants veest surnuna, käed kellegi noore naise ümber. Spekuleeriti palju, kes naine oli kas sõbra abikaasa või veeneitsi, kes noore Antsu oli vette meelitanud (Pime-Mari versioon). Ants aga levitas jutte, et tema õilis poeg proovis naist uppumissurmast põõsta, kuid sai hukka. Veeneitsi lugu hakati rohkem uskuma siis, kui Ants oma poja tarbeks oma maa peale eraldi matmiskoha tegi ning ta naisega ühes kirstus maha mattis. Inimesed uskusid, et tegelikult oli kirstus ainult noor Ants, aga keegi ei julgenud haua lähedalegi minna, kartsid mingit veeneitsi needust või midagi. Jürka ja Juula olid aga önnelikud, et Kusta toimunu ajal kodus oli, sest muidu oleks arvatavasti teda süüdistama hakatud
b. Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda tulemust ei saaavutata, pole tegemist kohustuse rikkumisega. Eelkõige käsunuslepingule iseloomulik. On olemas ka mittetäielikud kohustused (nagu nt Võs pg 4). Niisugused kohustused, mille täitmist ei saa nõuda, kuid kui need on juba täidetud, siis ei saa ka blbla???? (nt kui keegi päästab kellegi uppumissurmast, siis päästetu annab suure summa tänutäheks ja järgmisel päeval kahetseb, aga siis see enam ei loe). 5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus Juriidiline fakt selline tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt) Õigused ja kohustused Juriidiline fakt õigused ja kohustused
b. Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda tulemust ei saaavutata, pole tegemist kohustuse rikkumisega. Eelkõige käsunuslepingule iseloomulik. On olemas ka mittetäielikud kohustused (nagu nt Võs pg 4). Niisugused kohustused, mille täitmist ei saa nõuda, kuid kui need on juba täidetud, siis ei saa ka blbla???? (nt kui keegi päästab kellegi uppumissurmast, siis päästetu annab suure summa tänutäheks ja järgmisel päeval kahetseb, aga siis see enam ei loe). 5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus Juriidiline fakt – selline tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt)
Kommet selgitatakse uskumusega, et hauataguses maailmas peab olema kõik, mis oli maises elus või veendumusega, et paadis surnul on lihtsam ületada meie ja teise maailma vahelist veekogu ( 1995: 209). Varases kristluses assotsieerus laeva kuju eelkõige Noa laevaga ning tähendas ristimist ja päästjat (Noa pääses laevaga läbi uputusevee, väljavalitud päästetakse ristimise kaudu). Hiljem tähendust üldistati ja ta hakkas esinema kiriku sümbolina. Noa laev päästis omaksed uppumissurmast ning kirik päästab inimese vaimsest surmast ja igavesest hukatusest, mis ootavad inimest ta eluteel (Tresidder 2002: 110). Käesolevas kontekstis võib meri sümboolselt tähistada elu. 68 Eisen, M.J. Näki raamat. 65 juttu näkist ja lisa.-Eesti rahvaluule E-väljaanded, 2002, II.näki sünd [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/sisu.html , viimati vaadatud 21.06.2008. 69 Hiiemäe, Mall. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis I. Mäetagused, nr 11
annaabi.ee 
