UNIVERSUM Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. Universumit ei saa aga samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi tekkimisena loetakse alates 21. sajandist niiöelda suurt pauku. Suureks pauguks nimetatakse hüpoteenilist sündmust, mis toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Sel ajal hakkas universum kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Teadaolevalt kestis Universumi teke kõigest umbes 3 minutit. Kuna galaktikad eemalduvad meist ja nende eemaldumise kiirus on võrdelin...
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee pl...
Kosmos 1. Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (ladina keeles). Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustabki maailma ehk universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust
- üks predikaat ei tohi olla teise predikaadi argumendiks. • Liitlausete formaliseerimine: - Atomaarne lause e. aatom–sisaldab vaid ühte predikaati -Liitlause – moodustatakse aatomitest lausearvutuse tehete abil • Kvantorid Üldistuse ja abstraktsiooni väljendamiseks Predikaatarvutuse arutlus kehtib mingi valdkonna objektide kohta Valdkonna objektide hulka kokku nimetatakse universumiks. - Üldisuskvantor (universal quantifier) - universumi kõikide objektide kohta käiva väite esitamiseks. Muutuja on valemis seotud, kui ta esineb koos kvantoriga ja avaldises kvantori mõjupiirkonnas ja vastasel juhul on muutuja valemis vaba. Muutuja väärtustamisel saadavat lauset nim. väärtustatuks ja väärtustamata lause eksemplariks. 3.2 Predikaatloogika süntaks ja semantika
.. meie silmade all muutus ta paljudeks värvilisteks, hiilgavateks orhideedeks, lainetavaks merelilleks (sea flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu. Kordumatu ja kirjeldamatu." Ühe luuletaja sõnade järgi oli tema tants lõputute metamorfooside ime. Ta tõestas, et naine võib tahtmise korral muutuda universumiks : ta oli lill, puu tuules, muutlik pilv, hiiglaslik liblikas. Kujutamaks alles hiljuti leiutatud elektrivalguse värvimängu trükkisid mõned kunstnikud Loïe Fulleri plakateid erinevates värvikombinatsioonides. Henri Sauvage (1873 1932) esitles 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Fullerile pühendatud teatrihoone kavandeid. Fassaad oli dekoreeritud lainetavate võrkudega ja kogu kavandit kroonis Fulleri tantsiv figuur. Fulleri
Jaotatakse nad kolme tüüpi: 1. Spiraalsed galaktikad kõige levinumad nt, Linnutee galaktika. 2. Ellipsilised galaktikad - nagu muna 3. Mittekorrapärased galaktikad Tavaliselt galaktikad pöörlevad mingi telje ümber. Galaktikate vahele jäävad üksikud tähed ning küllalt palju kosmilist tolmu udukogud.( tuntum neist Andromeeda udukogu) UNIVERSUM Kogu meie ümbritsevat ruumi nimetatase universumiks. Spektraalanalüüsist on võimalik tuletada, et meie universum pidevalt paisub(st eemaldub mõttelisest tsentrist). Kui kasutada niinimetatud tagurpidi filmi on võimalik välja arvutada universumi sünd ehk Suur Pauk. See toimus kuskil 15 miljardit aastat tagasi. Sel hetkel loodi mõisted aeg ja ruum. SUUR PAUK Algselt oli selle ruumipunkti suurus 10 astmel miinus 33 cm. Tähtede sünd, elu ja surm
on nii eraldatud, et mingist aine vastastikmõjust pole juttugi. Universum saaks siis kohaks, kus kõik on surnud ja inertne, kuid üpriski avar. On ka kolmas võimalus, et gravitatsioon on täpselt õige suurusega. Kosmoloogid nimetavad seda kriitiliseks tiheduseks. Siis hoiab ta täpselt õigete mõõtmetega Universumit koos ja kõik käib lõpmatuseni nagu kellavärk. Neid kolme liiki universumeid kutsuvad eriteadlased suletud, avatud ja tasaseks universumiks `' (Bryson 2003:28-29) (joonis 6) Meie Universum. 2.2. Tume energia `' Kui enne sai maailma lõpust räägitud, siis tuleb selgeks teha mõiste, mida me pole seni puudutanud, nimelt ,,tumedast energiast''. Tumeda energiaga puutus teadus kokku suhteliselt hiljuti, eelmise sajandi lõpuaastatel, kui avastati, et universumi paisumine kiireneb, nagu näitasid mitmed astronoomilised täppisvaatlused, sealhulgas kosmilise taustkiirguse mõõtmine
pühendunumaks preestrina. Ta oli kõige noorem kaplan Notre Dame'is. Kui ta nägi Quasimodot esmakordselt, ta süda sulas haletsusest, saades aru, et sama saatus oleks võinud oodata ka Jehanit. Ta lubas poisi üles kasvatada, armastusest oma venna vastu ja nimetas ta Quasimodoks. See nimi tähistas nii päeva mil ta poisi leidis kui ka väljendas poisi mittetäielikku kehafiguuri. Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks. Kuigi Frollo juhendab Quasimodot, võtab ta inimesi vastumeelselt. Seal on ka loogikat: ta oli üleannetu, kuna ta oli metslane ja ta oli metslane kuna ta oli kole. Kellad tõid talle palju rõõmu. Ta armastab neid väga, rääkides nendega nagu lastega. Ta kutsus oma
pühendunumaks preestrina. Ta oli kõige noorem kaplan Notre Dame'is. Kui ta nägi Quasimodot esmakordselt, ta süda sulas haletsusest, saades aru, et sama saatus oleks võinud oodata ka Jehanit. Ta lubas poisi üles kasvatada, armastusest oma venna vastu ja nimetas ta Quasimodoks. See nimi tähistas nii päeva mil ta poisi leidis kui ka väljendas poisi mittetäielikku kehafiguuri. Muust maailmast ära lõigatuna, pidas Quasimodo Notre Dame'i oma koduks, maaks ja universumiks. Teda tõmbasid kellad ja magas nende kõrval juba lapsena. Ta kasvas ääretult tugevaks. Aga ta oli ka ükssilmne, küürakas ja lombakas. Ta sai 14 aastasena kellalööjaks ja jäi varsti selle tagajärel kurdiks. Kuigi Frollo juhendab Quasimodot, võtab ta inimesi vastumeelselt. Seal on ka loogikat: ta oli üleannetu, kuna ta oli metslane ja ta oli metslane kuna ta oli kole. Kellad tõid talle palju rõõmu. Ta armastab neid väga, rääkides nendega nagu lastega. Ta kutsus oma
väljaarendamist ja "mõtlemise aritmeetika" ehitamist. Erinevalt Leibnizist ja teistest varasematest loogikutest andis Boole süsteemse, matemaatilise kuju niisuguse keele baasfragmendile - lausearvutusele. Nagu öeldud, annab Boole' algebra lausearvutusele süstemaatilise, kuid mitte veel rangelt aksiomaatilise kuju. Samuti ei jõua Boole lausearvutusest kaugemale, suhteid ja omadusi kirjeldava predikaatarvutuse juurde - seda teeb 1879. aastal Frege. Kõigi asjade klassi (nimetades seda Universumiks) tähistas Boole numbriga 1. Tühja klassi tähistas number 0. Kõrvutiseisvad avaldised (näiteks AB) tähistasid avaldiste ühisosa ehk "ja"-tehet. A+B tähistas avaldiste ühendust ehk "või"-tehet, paraku aga piirangutega: A-l j B-l ei tohtinud olla ühisosa - kui neil oli mõni ühine element, siis oli A+B defineerimata. A-B tähistas B elementide eemaldamist A-st. Loogika algebra reeglid on Boole'il järgmised: 1A = A,