Kõrg- ja hiliskeskaeg
korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriks või
doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses.
Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile
privileegid, mis andsis õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused.
Üliõpilased olid enamasti pärit eripiirkondadest ja jagunesid seet'ttu omaette paikkondlikesse
või universtiteetidesse. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis
ülikoo endale juhi e rektori, õppejõud määras dekaani.
Õppetöö-ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest,
moodustasid alamastme:grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika-
arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme:aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria-ruumilisi
annaabi.ee 
