Loominguline töö vene luulest, Jessenin, Gumiljov
..kas näed?" küsimusele vastaks too ,,Jah!" Jaaguar nägi
oma unelmaid inimese näol, udu varjus.
Kohe kippusid seosed tekkima ka Gumiljovi ,,Alistumust" lugedes. ,,näha vaid armunu võib
kevadhaljuses maad" Ilmselt lootuste hellitamine ongi kõige iseloomulikum noortele ja
armunutele, kes on tihti nii paratamatult naiivsed ning peavad tihti seepärast hiljem
kannatama purunenud südame tõttu. Eelnevast johtuvalt on võimalik, et hiljem keeldutakse
üldse unistumast, alistutakse elutormidele ja nõustutakse lihtsalt vaikselt olevaga. ,,...tasane
,,olgu" siin kõlab ja ööuttu kaob." Samas vaikne alistumine pakub parimal juhul rahuldavat
elu, tihti mitte unistustele vastavat
Arvasin äärmiselt sobiva olevat ka luuletuse ,,Hinge aed." Selles on väljendatud, et unistused,
läbielatud suved on alati hinges, olles värsked, igavesed: ning autor vaid püsivaid väärtusi
tahabki. ,,Mu pilku kaduv, põgenev ei hurma/ meel igavese ees vaid tunneb sundi./ Las
annaabi.ee 
