1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam
karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. 5.Sibeliuse loomingu loetelu · K 6.Võimas rühm (mPillal tegutses ja kus; kes kuulusid) · 1860ndatel Peterburis · Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. 7.Mussorgski loomingu üldiseloomustus
Wegeliuse juures õppis Sibelius muusikateooriat, vormiõpetust, harmooniat ja polüfooniat. Helsingi Muusikainstituudis õppis ta viiulit ja kompositsiooni. Täiendas ennast kompositsiooni alal Berliinis ja Viinis. töötas muusikaõpetajana tegutses heliloojana.Esines dirigendina. Tähtsamad teemad loomingus: Soome loodus ajalugu vabadusvõitlus eepose"Kalevala"ainestik Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Muusikas leidub unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi impressionistlikud kõlavärve. Ta oli suur kõlamaalingute meister. Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates , mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Lisaks hulk tema teostest o inpireeritud eeposest "Kalevala".Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani)
Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv klaverikontsert a- moll: I osa sonaadivormis, peateema energiline, kõrvalteema lüüriline JEAN SIBELIUS (1865-1957) I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis, täiendas end Berliinis ja Viinis. Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteostega: 7 sümfooniat, üks viiulikontsert d- moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid. Need teosed on kui mõjuvad saagad, tõsised jutustused. Suursugune tõsidus ongi S muusika üks
orkestrites ja mängivad mitmetele plaadisalvestitele saadet. Lisaks on mustlased selles piirkonnas tugevalt seotud kõhutantsu traditsioonidega. (World Music: the Rough Guide...1999: 149-151) Türgi kõhutantsijad on tihti muust rahvusest, muusikud aga mustlaspäritolu (Kõhutants 2010). Zurna (Türgi oboe) on Türgi ja mustlasmuusikas laialt levinud instrument (The New Grove... 1995c: 866). Zurnal nagu oboelgi on nasaalne kõlavärv, sageli mängitakse sellega unistavaid meloodiaid (Rademacher 1997: 117). Türgile, aga ka Egiptusele ja Balkanimaadele on iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit. (The New Grove...1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill, oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt väljendada kui oboe
kuuekümnendail aastail loodud ooper "Mefistofeles" oli selle suuna eredamaid teoseid Itaalias. Seitsmekümnendate aastate lõpp aga tõi Boito vaateisse määrava muutuse. Ta mõistis itaalia ooperi rahvuslike traditsioonide ainuõigsust; "Aida" ja Reekviem tõestasid talle vanameistri kunsti elulisust ning Boito suurimaks sooviks sai koostöö Verdiga. Teda esitleti maestrole ning Boito nägi enda ees inimest, kelle "... julgeid ja hajameelselt unistavaid silmi varjutas kõrge kumer laup... Vaatamata pügamata lühikesele habemele, mis oli peaaegu üleni hõbehall... poleks kellelegi pähe tulnud ütelda, et meie ees on vana mees... Tugev, kongus ja päikesest põlenud nina, tihe kortsude ja kortsukeste võrk silmade ümber, mis tõmbusid tihtilugu kissi isegi pimedas... andsid ta näole kord talupoja naeratuse, kes õhtueha valgel vaatab üle oma
annaabi.ee 
