Lahingus olidki Saksa Ordu väed vähemuses (u 27 000) meest, kuid paremini varustatud ja õpetatud. Poola-Leedu ühisväge juhtis siiski Wladislaw II. Grünwaldi lahingus langesid ka Ordu juhid, sealhulgas kõrgmeister. 1425 aastal kaotas Lääne Preisi alad ja Ida-Preisi alad jäid Poola vasalliks. 1525 olid sunnitud muutma ilmalikuks Hertsogi´riigiks ja andma selle Poola koosseisu. Toruni rahus loobuas saksa Ordu ka pretensioonidest Zemaitiale. Uuendati ka Poola-Leedu unioonilepingut. Poolas ja Leedus valitseb ühine Gediminide dünastia ja Leedu halduskord kujundatakse Poola malli järgi, suurvürsti tiitel saab pärilikuks. Vytautas hakkas muutma Zemaitidest talupoegi sunnismaiseks, et tugevdada aadlit ja seejärel tugevdada oma võimu. Küll aga ei läinud see libedalt, sest zemaidi astusid nende muutuste vastu ja tegid ülestõuse. 1422 a Mielno rahuga määrati kindlaks 500 aastaks Leedu läänepiir, millest mõned lõigud püsivad siiani
Altmargi relvarahuga saavad rootslased enda kätte kõik preisi ja poola sadamad, hakkavad sealt võtma makse ja tolle. Hinnanguliselt oli see 20 % sõjas saksamaaga vajaminevast rahast. Lõuna-Eesti Poola võimu all Riigiõiguslik suhe hakkas paljuski välja kujunema ptotekstioonilepingutest. 31 augustil 1559 sõlmisid kuningas Sigismund II August ja Kettler kaitselepingu, millega Poola kuningas võttis ordu ala enda kaitse alla. Ei saa käsitleda kui unioonilepingut. Mõlemad pooled tunnistavad, et saksa-Rooma keiser on ülemhärra.teine oluline nüanss on see, et 15 sept sõlmib analoogilise lepingu ka peapiiskopp. Kui Liivimaalased lootsid, et Poola Leedu riik sekkuks sõjategevusse Liivimaal, siis tegelikult poola võimud seda ei tee. Ei soovitud minna vastuollu venemaaga, saadakse aru, et Liivimaa on nagunii kohe varsti sunnitud alistuma, saab lihtsalt selle ise endale korjata. Stardipauguks kuningale saab
annaabi.ee 
