ärritajad e. noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsitseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsitseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsitseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritsevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Sügelemine ja pruritseptorid ? Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. ? Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. ? Antinotsitseptiivne süsteem ? 4
ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e noksad. Seetõttu nim neid retseptoreid notsitseptoriteks nind nende poolt aktiveerivaid närvisüsteeme notsitseptiivseteks süsteemideks. Vastavalt nim notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsiseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsiseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsiseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritesevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Perifeerne sensitisatsioon ja aktivatsioon: Vabanevad rakkudest: histamiin, serotoniin, bradükiniin, prostaglandiinid, K ja H ioonid, leukotrieenid, noradrenaliin, närvikasvufaktor, tsütokiniinid. Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad