Praegu nõuab enamus töid hariduse olemasolu ja spetsialiseerumist. Või siis, näiteks hakatakse teist inimest hindama ainult ühe, enesele olulise omaduse põhjal siis, kui ollakse hõivatud enesekohastest mõtetest ning omatakse vähe infot teise inimese kohta. Teiste hindamisel on levinud ka tendents neid pigem endasarnaseks kui endast erinevaks pidada. On ka tingimusi, mille korral nähakse teisi pigem endast erinevatena. Näiteks kui tahetakse oma unikaalsusega silma paista või oma enesetunnet parandada kujutledes teist kehvema olevat. Keegi ei taha olla teistest halvem, ka mina mitte, kuid sellega ei tasuks kindlasti liiale minna. Mäletan, kui vanemad ütlesid mulle, et ma ei tohi eksida ning pean teadma kõiki oma tegude tagajärgi, või ma pean valmis olema kõige halvemaks, siis nüüd olen ma neid hoiakuid muutnud. Ma olen aru saanud, et: õige on teha vigu ja ma teen neid
teatav vaimustaatus, ta on teistele presenteeritud. 20 sajandil räägiti veel, et kunstiteos ei pea olema enam terviklik ja ilul pole standardit, mille puudumisel ilu võiks muutuda inetuks. Paljud kunstnikud ei tegelegi enam iluga, vaid millegi hoopis tähtsamaga. Enamikel juhul on tegemist poliitiliste või kunstiteoreetiliste sündmustega. Romantismist küsitakse, et mis teeb kunstiteose originaalseks ja kuidas seda saavutada? Originaalsust aetakse segamini unikaalsusega. Unikaalsus on kordumatus, mingisuguse empiirilise eseme omadus olla erinev kõikidest teistest empiirilistest esemestest. Tundub, et enamus asjad on unikaalsed, sest molekulaarsel tasandil võivad nad erineda. Originaalsus- on peetud silmas niisugust, mida nimetatakse uue sõnavara loomiseks. Sellise kunstiteose loomist, mida on peetud prototüübiks ja mida on hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli?
Saj. Kunst muutub mobiilsemaks, ta on võimeline liikuma ajas ja ruumis. Aura mõiste - aura kadumine. B alustab Marxilt tulnud jaotusega. Tarvitus väärtus - nt labida puhul saab teda kasutada maa kaevamiseks. Kuidas me seda kasutada saame. Vahetus väärrus - nt saab labida vahetada raha vastu v mõne muu toote vastu. Hind turul. Kunstiteosel on tarvitusväärtus unikaalsus (Einmaligkeit). Kunstiteos on ainukordne, soetud rituaali v kultusega. Vahetusväärtus: Autentsus on seotud unikaalsusega ja viitab päritolule, ajaloole, allikale, originaali olemasolule - ehtsus. Unikaalsus on absoluutne kvaliteet (on või ei ole). Autentsusel on mingi määr (võib olla rohkem või vähem). Aura mõõdab autentsuse määra Kunstiteose reproduktsioon vähendab ehtsust. Aura muutub aja jooksul inimese mõtestamise mõjul. Fotograafial puudub originaal, ta salvestab ainukordsust (reaalsust). Informatsioon - kõike on võimalik konverteerida informatsiooniks. Kõike unikaalset on
taastootmine *olulised aspektid: *mehaaniline reprodukstioon s õltumatus originaalist, kunstiteos muutub mobiilseks *kunstiteost on võimalik kogeda algallikast eemal poliitilised v õimalused *oluline nähtus, mida uurib AURA = autentsus *kunstiteose unikaalsus (Einmaligkeit) konkreetse aja ja ruumiga piiratud, kunstiteose ainukordne eksistents kohas, kus ta asub *unikaalsus seotud kultusega *ehtsus, mis on setud samuti unikaalsusega viitab originaali olemasolule *autenstus viitab sellele, et kunstiteosel on päritolu *autsentsus viitab sellele, et midagi võib olla rohkem või vähem *renessansi ajal tegid nt veel mitmed kunstnikud Rembranti töödest reprosid neil kõigil töödel erinev autentsus *aura autenstsuse erinev m äär *kunstiteose reprodutseerimine vähendab kunstiteose autentstuse määra *aura varjund, kuma, hingus *aura seotud tootmisviisiga, auramäär muutub tehnoloogiliste vahendite kaudu
Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Tava ja moraal sotsiaalsete kordadena üldkohustuslikud garanteeritud korrad. Ühiskond reageerib normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub
seda koos poliitikaga. · Teproduktsioon mehaalinine taastootimine · Kunsti oli võimalik koguaeg paljundada käsitsi, kui dnüüd tuli siia juurde olulisi aspekte, mis olid benjami jaoks olulised. · Oluline nähtus, mida Benjamin uurib on seotud auraga ehk autentsus'ega o Kunstiteos on eriline, unikaalne. o Ehtsus, seotud kunsti unikaalsusega. Esteetilistes arusaamadest ehtsus ja autentsus viitavad originaali olemasolule. o Aura (autentsus) osutub ehtsusele erineval määral. Kunstiteose reprodutseerimine vähendab seda ehtsust. Aura ehk kuma, varjund. Aura Benjamini jaosk on seotud tootmisviisidega inimeste vahel, aura pole igavene, üleaegade kestev, aura tähendus muutub aegada jooksul
Kogemus peab olema metoodiline; juhuslik vaatlus ei sobi; vaatlustulemuste süstematiseerimise puhul ei tohi olla vasturääkivuse. Teadmiste väärtuste vahekord, aksioloogiline pool (lk 500). Küsimuse all on teadmiste väärtus; kannab nimetust aksioloogia. Windelband leiab, et tunnetus põhineb väärtusel. Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele. Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline