Ettevõte kontrollib iga tulemust Kui vead on tehtud, see korrigeeritakse. Tegijat karistatakse. Juhtimine on jagatud erinevatele juhtidele harudes. (Hierarhiline süsteem ) Töötajaid motiveerib hirm põrumise ees. Tootlikusele keskendumine Kriisiolukordi lahendatakse jooksvalt Palga teenimise eesmärk MIKS VAJAB MUUTUSI? Mida ootavad inimesed oma töölt Üldine protsess on oluline (kasum ei motiveeri) Inimesed hakkavad end tundma vabanena, unikaalsena Inimene saab aru, et ta on juba keegi. Saavutused liiguvad tagaplaanile. Muudatused elustiilis. Õnn Suur roll juhil, kujundades sisekultuuri Hierarhiline süsteem ei anna võimalusi arendada kiiresti UUS JUHTIMISSTIIL Teenuste ja kaupade tootmine on pidevas arengus olev protsess Tehtud vead tuvastatakse ning uuritakse põhjus ning muudetakse selle sisu Juhtimisel arvestatakse klientidega Toetutakse meeskonna tööle Töötajad on motiveeritud
Tunnetuse kujunemine toimub refleksiooniprotsessis ühes teadvuse arenemisega. I Identiteedikriis - ei osata endale aru anda, mille nimel aktiivsed ollakse; inimestest on saanud vahendid, kes ei kuulu iseenese juurde. Identiteet - omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Samuti saab identiteeti käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. See on omaduste hulk, mis võimaldavad objekti käsitleda unikaalsena võrreldes teiste objektidega. Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms. Tavaliselt on identiteedi teadvustamine vajalik mingi ressursi kasutamiseks, näiteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepääsemiseks. Identsus - samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu. Indiviidi ressursid - kaasasündinud ja omandatud psühhofüsioloogilised omadused, mis
väljendab liitmõistet, mille sisu on summeeritud mõistete ,,maapinna objekt“ ja ,,mägi“ sisudest, lisades juurde nõude, et ühe mäe põhitunnuse – kõrguse – põhjal tuleb välja valida kõrgeim objekt. Termin ,,kõrgeim“ viitab unikaalsusele, kõigist omalaadseist kõrgeimale. Näib, et tähendusliku üksiktermini puhul võib küll üksikmõistest rääkida. Tuleks vaid täpsustada, et mõiste võib abstraheerida ka üksikobjektist. Kui seda üksikobjekti tajutakse unikaalsena, nt ,,kõige kõrgem mägi“, siis on tegemist mõistega, mis haarab üksikobjekti ja teeb seda taotluslikult. Ka pärisnimede puhul võime luua liitmõisted, mille mahuks on taotluslikult ainsana seesama objekt, millele osutab pärisnimi. Pärisnime ,,Lennart Meri" maht langeb kokku tähenduslike üksikterminite „taastatud Eesti Vabariigi esimene president“, ,,Mart Meri isa“ jne mahuga. Need tähenduslikud üksikterminid osutavad sisuliselt erinevatele liitmõistetele, ent kirjeldavad
liitmõistet, mille sisu on summeeritud mõistete ,,maapinna objekt" ja ,,mägi" sisudest, lisades juurde nõude, et ühe mäe põhitunnuse kõrguse põhjal tuleb välja valida kõrgeim objekt. Termin ,,kõrgeim" viitab unikaalsusele, kõigist omalaadseist kõrgeimale. Näib, et tähendusliku üksiktermini puhul võib küll üksikmõistest rääkida. Tuleks vaid täpsustada, et mõiste võib abstraheerida ka üksikobjektist. Kui seda üksikobjekti tajutakse unikaalsena, nt ,,kõige kõrgem mägi", siis on tegemist mõistega, mis haarab üksikobjekti ja teeb seda taotluslikult. Ka pärisnimede puhul võime luua liitmõisted, mille mahuks on taotluslikult ainsana seesama objekt, millele osutab pärisnimi. Pärisnime ,,Lennart Meri" maht langeb kokku tähenduslike üksikterminite ,,taastatud Eesti Vabariigi esimene president", ,,Mart Meri isa" jne mahuga. Need tähenduslikud üksikterminid osutavad sisuliselt erinevatele liitmõistetele, ent kirjeldavad
annaabi.ee 
