Pihkva mõis
Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal
puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused,
5
märgime ära just sellesse aega langeva Pikva
iseseisvumise. 1849. aastal, t äpselt 18. oktoobril 1849
määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte
Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks
väärtuseks märgiti 71428 hõberubla). Alavere j äi ilma
temast eraldatud Pikva ja N õmfreta Greogor Baron v.
UngernSternbergile. Nii oli saanud teoks varem ühtse
ning tähelepandavalt suure Alavere jaotamine
tekkinud oli kaks peaaegu v õrdse suurusega iseseisvat
majanduslikku ning juriidilist tervikut. Nn
"pärismõisa" staatust Pikva esialgu siiski ei omanud.
Viimasest sõltusid aga mitmed õigused näiteks ei
olnud mõisal lubatud tegelda tollal pea k õige tulusama
majandusharu viinap õletamisega. Nagu väidab Eesti
piiritusetootmise ajalugu p õhjalikult vaadelnud O.
annaabi.ee 
