4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin, atsetüülkoliin, kortisool Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine,
Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod. 16. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4
ärkvel oleku ajal täielikult eitada, mida sa ei taha endale tunnistada, mingi probleem, millega sa järjekindlalt keeldud tegelemast, miski, mida sa väga hästi tegelikult tead, kuid keeldud endale tunnistamast. Uneparalüüs ehk unehalvatus Kuna väga paljud inimesed on viimasel ajal tulnud siia foorumisse sarnaste sümptomitega, siis mõtlesin, et võiksin kirjutada sellisest asjast nagu uneparalüüs. Esmalt natukene unest, nende staadiumitest ja unenägudest. Ajulained erinevate unestaadiumite ajal: Ärkvelolek ajukoores domineerivad kord suureneva, kord väheneva amplituudiga alfa (lõdvestunud ärkvelolek) ja beetalained (aktiivne ärkvelolek). 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägmis ja kuulmishallutsinatsioonid. Kestus mõni minut. 2. Staadium domineerivad teetalained
silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM) Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Millised on põhilised tajuteooriad?
jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus. Unenägusid nähakse peamiselt ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. 14.Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Unestaadiumite järgnemine tähendab: uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Vaikne ehk rahulik uni – 80-85% unest. 1. Aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kehra lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfaained. 2. Aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja
Uuritakse silmade liikumist, lihastoonust ja ajuaktiivsust. REM - (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod. Iseloomustavad madal lihastoonus, kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi. Uinumise järel, pärast u tunniajalist und algab nn kiire ehk
- Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4. aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina (viimase aja uurimused on näidanud, et unenägusid võib näha ka muude unestaadiumite ajal). Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad suletud laugude taga kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ) - Rahulik ehk aeglane uni kestab esimesed 4 staadiumi ja hõlmab 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. - Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul sõltuvalt uneaja pikkusest.
valel ajal magama panemisest, olukorda soosivad lapse vajadused: laps küsib süüa, juua, pissile jne. Seda kõike selleks et magama jäämist edasi lükata. Iseloomulik on magama jäämise raskus mis esineb sageli kolmandal eluaastal. (samas) 5.4. Uni ja kehaasend Inimene saavutab täisväärtusliku une ainult horisontaalses asendis magades erinevalt mõnest loomariigi isendist. Öö jooksul keha asendi vahetamine on igati loomulik, see seondub tavaliselt unestaadiumite muutustega, seetõttu tuleks tähelepanu pöörata sobivale voodile, mis mõjutab uneaegset keha asendit. Aastaid ühes voodis magades vajub madrats lohku või kaob vedrude ümbert polsterdus. Korraliku une jaoks on vajalik ka korralik voodi, siis ei ole vahet, kas uinute kõhuli, selili, külili või tõmbate ennast kerra nagu kass. (samas) Erinevates vanustes muutuvad ka uneproportsioonid. Erinevas vanuses on ka inimestel erinevad unehäired
Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üle minemine kuni viiendasse REM-une faasi. 1. aste - kerge uni 2. aste uinumine 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. 4. aste - sügav uni ehk deltauni 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM) 13. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi
kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min), ümberlülitavus. Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst (neuronite taastumine), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info säilitamine või kustutamine. Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus:
Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste
iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus. Unenägusid nähakse peamiselt või ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. · Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. · Vaikne ehk rahulik uni 80 85% unest. Selle vältel toimub üldine lõõgastumine: aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Staadiumid: 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal
3 aastalt 3-5 nädalani! Kui ainult Rem und vähendati, lühenes eluiga samuti. Mida unes nähakse? Hall (1951,1966): 34% unesid sisaldavad liikumist, jooksmist, ujumist, kõnd. Seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18 rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga. Berger jt (1971)- Enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusid. Wood (1962)- peale sotsiaalset isolatsiooni nähti palju suhtlemist. Unestaadiumite järgnevuse põhimõte Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? • Kuni 1950-ndate lõpuni nn passiivne uneteooria • Evolutsiooniline hüpotees • Õppimise hüpotees • Unustamise hüpotees • Kõrvalprodukti hüpotees Uneuuring • Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused.
annaabi.ee 
