Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1. Staadium – 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) Ärkveloleks läheb üle uinumiseks Uni veel pinnapealne Südametöö ja hingamine aeglustub Lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium – 50% uneajast (kestvus-20 min) Väga madal lihastoonus Kehatemperatuuri väike langus
staadiumid. Ülejäänud kaks on aga sügava une staadiumid, millele käigus aju ja lihastoonuse aktiivsus raugeb täielikult. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.1. Esimene staadium Une esimene staadium on ülemineku faas ärkvelolekust uneseisundisse ja moodustab 5% kogu uneajast. NREM une esimene staadium kestab keskmiselt 1-7 minutit. Pindmise une tekkides silmaliigutuste aktiivsus väheneb märgatavalt, kuid aeglane liikuvus jääb alles. (Veldi, 2009) 2.1.2. Teine staadium Teises unestaadiumis ei reageeri inimorganism enam nõrgematele välisärritajatele. Teises faasis veedab inimene umbes poole kogu uneajast, unerohtude tarbimine mõjutab just eelkõige just teist une faasi. (Veldi & Paavle, 2012) 2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni Keskmiselt 15-20 minutit kestvale pindmisele unele järgneb sügav uni. Esmalt lühiaegselt kolmas unestaadium, mis on sujuv üleminek neljandale unestaadiumile, mille keskel magame kõige sügavamini
aktiivselt mõelda. Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1.staadium - (u. 5% uneajast). Ärkvelolek läheb üle uinumiseks, uni pinnapealne, kukkumise tunne. Kestab mõni minut. 2.staadium - (u. 50% uneajast). Domineerivad teeta lained (kergem uni). Lihastoonus madal, kehatemperatuur madalam, võib toimuda unes rääkimist. U. 20 minutit järjest. sügav uni - nii 3. kui 4. faasi hõlmav mõiste; tunnuseks aeglaselt küljelt-küljele silmaliigutused, ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ja hingamine. Tegelikult on 3. ja 4
51. Miks on vajalik sügav uni? Inimesele on vajalikud nii sügav uni kui ka kiire REM uni. Uurijad on leidnud, et sügav uni on seotud rohkem ainevahetuse taastumise ja organismi puhkusega. REM uni on aga oluline vaimsele tervisele, selle puudujääk kajastub järgmises päevas põhjustades väsimust, mälu ja keskendumisprobleeme. 52. Mis on REM-uni? Umbes iga poole tunni möödudes jõuab magaja kiire ehk REM une faasi. REM une ajal töötab aju palju kiiremini kui ärkvel olles. Selles unestaadiumis südame löögisagedus tõuseb ja muutub ebaregulaarseks, vererõhk tõuseb, hingamine muutub kiiremaks, kuid kõige rohkem iseloomustab seda perioodi magaja silmade edasi-tagasi liikumine. REM unega kaasnevad ka unenäod, mida näevad kõik inimesed öö mõne osa jooksul, ükskõik kas nad seda hommikul ärgates mäletavad või mitte. 53. Miks ja millal näevad inimesed unenägusid? Me näeme und sellepärast, et aju töötab ka magamise ajal. 54
annaabi.ee 
