Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Inimene ei suuda rakendada oma häid omadusi täisväärtuslikult, kui ta ei ole piisavalt puhanud. Hästi puhanud inimese tööjõudlus on suurem ja suhtlemine teistega lihtsam. Korraliku öise puhkuse muudab oluliseks see, et magades taastuvad närvirakud, lihaste ja meeleelundkonna töövõime, talletub informatsioon ent kõik ebavajalik kustutatakse ja ühtlasi toodetakse kasvuhormooni. Arvamine, et olles nädala sees vähe magada saanud, magatakse nädalavahetusega see aeg tasa, on vale. Unepuudusest taastuda on üsna raske ja paar päeva kauemat magamist ei korva neid öösid, mil unest on jäänud väheks. Uni koosneb väga erinevatest etappidest, mis öö jooksul korduvad. Uneaja saab jagada mitte-REM uneks ja REM uneks (REM rapid eye movement ehk kiire silmaliikumine). Mitte-REM uni koosneb kolmest faasist, mil puhkab keha: 1. faas: kerge uni, kestab u 5 minutit, silmade liikumine aeglustub, lihased
unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Olulist rolli mängivad ka välisfaktorid. Inimene ei saa uinuda liiga palavas toas. Samuti häirib liigne valgus või müra. 5 Unepuudus Vähemagajatel (ehk alla 4-5 tunni ööpäevas) on keskmine eluiga lühem kui tavalistel magajatel ( 7-8 tundi), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta Unepuudusest nõrgestub immunsüsteem, alaneb ka stressi talumisvõime ning alaneb kehatemperatuur (ööpäevase muutuse vähenemine). Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine, väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati isegi ei tajuta.
Pikaajaline unepuudus võib põhjustada: 1. Kõrget vererõhku; 2. Kõrgendatud südamehaiguste riski; 3. Immuunsüsteemi nõrgenemist; 4. Kiirendada kasvajate kasvamist; 5. Ebapiisav uni tekitab näljatunde, mida püütakse kompenseerida tihti liigsöömisega; 6. Hallutsinatsioone; 7. Närvilisust; 8. Teise tüübi diabeedi haigestumise riski; 9. Aknet 8 Unepuudusest tingitud sümptome aitavad leevendada korralik ja mitmekesine toitumine, pikaajaline päikesevalguses viibimine ja stressi vältimine. Välja on töötatud mitmeid uinumise treeningprogramme, probleemide jätkumisel on soovitatav pöörduda une uuringutele või koostöös arstiga kasutada und soovustavaid ravimeid. Pikaajaliselt unepuuduses vaevleval inimesel on kuiv näonahk, kottis ja väsinud silmad ning nahk vananeb kiiremini, mis tähendab, et kortsud tulevad kiiremini. Selline kehaline
Insomnia sagedasemad põhjused: 1)psühholoogilised 2)psüühikahäired 3)unehäired uneapnoe 4) ajukahjustused 5) somaatilised 6) ravimid 7) psühhoaktiivsed ained (alkohol) Diagnostilised juhised - Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused: a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas kvaliteedis; (b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul; (c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja öiste tagajärgede pärast; (d) une ebarahuldav kvantiteet ja/või kvaliteet kas põhjustab märgatava distressi või häirib isiku sotsiaalset ja professionaalset tegevust. Hüpersomnia Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral).
annaabi.ee 
