Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu." (Matt, 22.09.10) Uni on meie eludes väga tähtsal kohal. Läbi une uuneb meie kehaline ja vaimne jõud. See on värskendava toimega ja annab meile jõudu, et taas energiaga tööle hakata. On teada, et inimene kannatab toidu puudust kauem, kui unepuudust. Ka katsed koertega näitavad, et võrdlemisi lühikese aja jooksul surid loomad unepuudusesse. Hiinas kasutati seda teadmist eriti raske surmanuhtluse viisina. See tähendab, et inimesel ei lastud magada. Tema und takistati igal võimalikul viisil niikaua, kuni inimene lihtsalt suri. Minu eesmärk selles uurimustöös, on teada saada, kui palju peavad inimesed magama, et tunda end puhanuna ja värskena ning mida tähendab uni inimese jaoks? Esimene mõte vastates sellele küsimusele seostub rahuliku unega, mis kestab keskmiselt 7-8 tundi ja toimub ilma segavate faktoriteta.
Hästimaganud inimene on hommikul värske, ta näeb reibas välja, tema töö on päeval tootlikum, tema suhtlemine teistega vabam ja ta ise on heas meeleolus. Ôigesti jaotatud töö, liikumise ja puhkuse vaheldumine mõjuvad hästi tervisele ja ka inimese välimusele. Ûlepingutused ja kurnatus seevastu muudavad meid vanemaks ja hakkavad koormama immuunsüsteemi (Tlu õppematerjalid). Ebapiisava ööune tagajärjel jääb inimene unedeprivatsiooni ehk kroonilisesse unepuudusesse. See võib ilmneda, kui ööuni on jäänud liiga lühikeseks, ei ole õigesti reguleerunud (öö ja päeva une vahekord) või on kehva kvaliteediga. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos, vähene enesekontroll nutiseadmete kasutamise ajalise piiri seadmisel, kooli kohustused ja kunstlik valgus võivad põhjustada hilist magamaminekut. Võrreldes unepuuduse all kannatavate lastega on väljapuhanud laste enesetunne parem, neil
annaabi.ee 
