pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma
lahkunud. Tehakse igapäeva tõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 48. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une, et need puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. Äio viib väsinud inimese hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastiku jne.. Tänapäevane tõlgendust Metsatöllu koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 49. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, kurask, kurassi, korat
annaabi.ee 
