Gustav Suits
leidlik sõnavara ja kõlavad riimid.
,,TUULEMAA"
Suitsu teine luulekogu, ilmus 1913. aastal muutunud oludes. Teisenenud ja kõrgema
nõudlikkuseni jõudnud olid autori esteetilised tõekspidamised. See kogu esitab küpset
meistrit.
Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi.
Tuulemaa sümbol lubab erisuguseid tõlgendusi. See võiks olla kodumaa, kuid ilmselt poeedi
ideaalidele vastav kodumaa. Aga ka eemaldumine argirähast ja ajastuängist- vaba vaimsuse
unelmriik.
Teemadeks on:
· Inimese pettumised/ unistused
· Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu
· Inimese suhe loodusesse (,,Värisevate haabade all")
· Südamlikus kodumuredes ema mälestusele pühendatud luuletus ,,Kerkokell"
Lisaks uutele teemadele leidub ka uusi väljendusvahendeid, luule on muutunud
musikaalsemaks.
Luuletused on jagatud nelja aastaaja vahel:
· Sügis- kurvad muremõtted seoses kodumaaga