kunstipärased luiged. 15. aastane kroonprints kuulis "Lohengrinit"ja nuttis meeleliilgutusest. Algas Wagneri vaimustus. Ludwigit ei haaranud ainult Wagneri muusika, vaid tervikteos. Tegehikult oli Ludwig ebamusikaalne. Tema õpetaja nimetas oma viimase tunni andmise päeva oma õnnepaevaks. Ka Wagner leidis sama, aga ütles, et Ludwigile on antud poeetiline hing. Ludwig ümbritses end luigesümboolikaga ja lõpuks hakkas end samastama luigerüütliga -- uksildus, soov põgeneda oma unelmatemaale. Ludwig õppis pähe "Lohengrini" tekstiraamatu ning luges ka teisi Wagneri teoseid. Wagneri muusika avaldas talle deemonlikku mõju. See mõjus ta närvidele valulikult ja kohati kasvasid ta tundmused haiglaslikuks. (ta keha hakkas tõmblema sel kohal, kus Tannhauser Veenusemäele läheb) Kabinetiametnik: "See oli nii hirmus,et kartsin epilepsiahoogu." Ludwig on täielikult Wagneri lummuses. · Tasub Wagneri võlad · Kingib maja, villa · Aitab teatri ehitamisel WAGNERI TEATER
kiriku ja Euroopa õukondade taotlused, kogu Euroopa lõunaosa kõrgema kihi elulaad. Ta looming on tulvil sädelust ja hoogu, piiritut elurõõmu ja päikesepaistet. Maailm oli talle elumõnude allikas, mis annab õnne ja loomisjõudu. Rubens ise oli saatuse lemmiklaps. Kõikjale tõi ta jõuline isiksus hoogu ning kõik ta ettevõtmised õnnestusid hiilgavalt. Kaks aastat pärast meistriks saamist, 1600. aasta maikuus, sõitis Rubens Itaaliasse, kõikide kunstnike Mekasse, oma surnud isa unelmatemaale. Saabunud Veneetsiasse, Itaalia hilisrenessansi sädelevasse linna, hakkas ta aegaviitmatult tööle. Ta kopeeris võrdse innuga Tiziani, Veronese ja Tintoretto maale. Viimaste juures köitis teda kompositsioonide pompoossus ja dünaamika, Tiziani töödes võlus aga eelkõige värvifluidum. Siin toimus ka juhuslik, kunstniku edasist elukäiku määrav kohtumine Mantova hertsogi Vincenzo Gonzaga I-ga. Juba sama aasta juulikuus nimetas hertsog seltsiva ja lõbusa, haritud ja andeka Rubensi
annaabi.ee 
